Eesti Vabariik (1920-1940)

Timeline created by katichristin
  • Kaitseliidu loomine

    Kaitseliidu loomine
    Kaitseliit on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas.
  • Asutav Kogu võttis vastu Maaseaduse

    Riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused.
  • Tartu Ülikooli avaaktus

    Tartu Ülikooli avaaktus
    Vaatamata algusraskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks - õppetöö toimus eesti keeles, õppejõudude ja üliõpilaste hulgas domineerisid eestlased ning erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele.
  • Tartu rahuleping

    Tartu rahuleping
    Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. Rahvusvahelisel areenil ei muutunud Eesti ja Nõukogude Venemaa vastastikune tunnustamine, sest kumbagi riiki polnud tunnustanud teised maad.
  • Esimene põhiseadus

    Esimene põhiseadus
    Vastavalt uuele põhiseadusele oli Eestis kõrgemaiks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused.
  • Eesti astumine Rahvasteliitu

    Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine.
  • Riigipöördekatse ehk detsembrimäss

    Nõukogude ebaõnnestunud katse haarata võimu Eestis.
  • Eesti kultuurkapitali seadus

    Eesti kultuurkapitali seadus
    Eesti Kultuurkapital on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks.
  • Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

  • Uue rahaühikuna hakkas kehtima kroon

    Uue rahaühikuna hakkas kehtima kroon
    Oli seotud Rootsi krooniga ning selle tagatiseks oli olemas kattevara.
  • Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord

    Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord
    Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused; teised samal ajal laiali saadetud organisatsioonid olid: Eesti Noorsotsialistlik Liit, Eesti Sotsialistliku Partei võimlemisrühmad, Põhjakotkaste Leegion, Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus ja Demokraatlik Liinisõdurite Ühendus.
  • Teine põhiseadus

    Teine põhiseadus
  • Sõjaväeline riigipööre

    Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu eneste kätte, otsustasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde.
  • Vaikiva oleku algus

    Vaikivat ajastut alustas riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini
  • Riigipöördekatse

    Vabadussõjalaste liikumise likvideerimiseks lavastas poliitiline politsei riigipöördekatse. Arreteeriti juhtivad vabadussõjalased.
  • Kolmas põhiseadus

    Eesti Vabariigi riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt otseste valimistel kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Vabariigi Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse vanusetsensust 20 eluaastalt 22-le.
  • Päts valitakse EV esimeseks presidendiks

    Päts valitakse EV esimeseks presidendiks
    Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
  • MRP

    MRP
    Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.
  • II maailmasõja algus

    II maailmasõja algus
    MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale.
  • Kirjutatakse alla Baaside lepingule NSVL-ga

    Kirjutatakse alla Baaside lepingule NSVL-ga
    Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nõukogude Liidu sõjaväebaaside toomine Eestisse.
  • Punaarmee sissemarss Eestisse

    Punaarmee sissemarss Eestisse
  • Otsus baltisakslaste lahkumise kohta

    Otsus baltisakslaste lahkumise kohta
    Baltisakslaste ärakutsumine oli otseselt seotud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis määratletud Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiiridega Ida-Euroopas, mille järgi Eesti ja Läti jäid Nõukogude alasse. Kuigi baltisakslased lisaprotokolli sisu otseselt ei teadnud, oli neil ometi juba põhjendatud hirm Nõukogude võimu ees.
  • NSVL ultimaatum Eestile

    Eestile esitati ultimaatum, kus väideti, et riik on vastastikkuse abistamise lepingut rikkunud ja nõuti lisavägede sisselubamist. Vastasel juhul ootas ees sõjaline vallutus. Eesti valitsus ei näinud muud väljapääsu kui Nõukogude nõudmisele alistuda.
  • Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

    Nõukogude väeüksused ületasid Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid: 6 laskurdiviisi, üks tankibrigaad, lennuväe ning mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni.