Eesti Vabariik 1920-1940a.

Timeline created by KerlijaPilleRiin
In History
  • Kaitseliidu asutamine

    Kaitseliidu asutamine
    Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majasse nr. 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.
  • Pariisi rahukonverents

    Pariisi rahukonverents
    Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks. 1919. a jaanuarist kuni 1920. a. jaanuarini kestnud konverentsil tegelesid võitnud suurriigid aga oma ambitsioone rahuldavate rahutingimuste väljatöötamisega, väikerahvaste saatusele.
  • Maareform

    Maareform
    Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid.
  • Tartu Ülikooli avaaktus

    Tartu Ülikooli avaaktus
    Vaatamata algusraskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks - õppetöö toimus eesti keeles, õppejõudude ja üliõpilaste hulgas domineerisid eestlased ning erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele.
  • Tartu rahuleping

    Tartu rahuleping
  • Esimene põhiseadus.

    Esimene põhiseadus.
    Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandea Asutava Kogu ette juba selle kokkusattumisel. Pärast pikaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920.a. konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti Kõrgeimaks võimukandjaks RAHVAS.
  • Eesti astumine Rahvasteliitu

    Eesti astumine Rahvasteliitu
    Rahvasteliit oli aastal 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.
  • EKP mäss

    EKP mäss
    Nõudes avalikult vaid töörahva elukvaliteedi parandamist, valmistus EKP samal ajal salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1.dets. 1924. a., mil umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinna kallale valitsusasutustele, sedekeskustele ja sõjaväeosadele. Suudeti riigipöörde katse maha suruda mõne tunniga.(hukkus 21 rahulikku kodanikku ja 20 mässulist). Poliitiline stabiilsus suurenes.
  • Eesti kultuurkapitali seadus

    Peamine kultuuri finantseeriv asutus (summad laekusid erinevatest maksudest).Jagati ka stipendiume ja toetusi. Eesti Kultuurkapital on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks.
  • Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

    Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus
  • Kroon hakkas kehtima - uus rahaühik

    Kroon hakkas kehtima - uus rahaühik
    Oli seotud Rootsi krooniga ning selle tagatiseks oli olemas kattevara.
  • Esimene rahvahääletus

    Esimene rahvahääletus
  • Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord

    Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused.
  • Teine Põhiseadus

  • Sõjaväeline riigipööre

    Sõjaväeline riigipööre
    Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu eneste kätte, otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934. a. 12. märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-le kuuluvad hooned.
  • Vaikiva ajastu algus

    Vaikiva ajastu algus
    1934 - 1938a. Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt) vägede ülemjuhatajaks.
  • Päts valitakse esimeseks EV presidendiks

    Päts valitakse esimeseks EV presidendiks
    Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. 19 hääletamissedelit olid tühjad. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.
  • Kolmas Põhiseadus

    Eesti Vabariigi riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt otseste valimistel kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus. Valimisõiguse vanus 20 eluaastalt 22-le.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Molotovi-Ribbentropi pakt
    Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.
  • Teine Maailmasõda

    Teine Maailmasõda
    Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.
  • NSVL-ga kirjutatakse alla Baaside lepingule

     NSVL-ga kirjutatakse alla Baaside lepingule
    Eesti Vabariigi ja NSVL-i vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping, millega lepiti kokku Nõukogude Liidu sõjaväe baaside toomine Eestisse.
  • Baltisakslaste ümberasumine

    Baltisakslaste ümberasumine
    Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.
  • NSVL ultimaatum Eestile

    Nõuti lisavägede sisselubamist, sest Eestit süüdistati selles, et on vastastikkuse abistamise lepingut rikkunud. Vastasel juhul oleks sõjaline vallutus Eestit oodanud. Eesti alistus nõudmistele.
  • Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

    Eesti okupeerimine Punaarmee poolt
    Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi ning maailma tähelepanu oli sealsetel sündmustel, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete
    Pärast Eesti territooriumi okupeerimist asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu- Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV.