Eesti 1920-1940

Timeline created by talis95
In History
  • Kaitseliidu loomine

    Kaitseliidu loomine
    Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.
    Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist.
  • Maareform

    Eestis korraldati maareform maaseaduse alusel. Selle käigus võõrandati rüütlimõisad, asutati riigi tagavaramaad ja asundustalud.
  • Tartu rahuleping

    Tartu rahuleping
    Tartu rahulepinguga lõppes sõda Nõukogude Venemaaga ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
  • Esimene põhiseadus

    Esimene põhiseadus
    Võeti vastu esimene põhiseadus. Loodud põhiseaduse järgi oli riigi kõige kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teaostas Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas valitsus. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused, millest olulisim oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees.
  • Eesti liitumine Rahvasteliiduga

    Eesti liitumine Rahvasteliiduga
    Rahvasteliit oli aastal 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist teesi. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu.
  • Eesti kultuurkapitali seadus

  • Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

    Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid.
  • Eesti Krooni käibelevõtt

    Eesti Krooni käibelevõtt
    Uue rahaühikuna hakkas kehtima kroon (väärtus 100 marka), mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. Samaaegselt lõpetas Eesti Pank krediteerimise, andes need ülesanded vastloodud Pikalaenupangale.
  • Jõustus teine põhiseadus

    Jõustus teine põhiseadus
    Uus põhiseadus pidi laiendama oluliselt riigivanema võimupiire, nüüd oli tegemist rahva poolt viieks aastaks valitud riigipeaga.
  • Sõjaväeline riigipööre

    Sõjaväeline riigipööre
    Peamised korraldajad olid Riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Riigipöörde tulemusena suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed. Vabadussõjalaste juhid, sealhulgas Artur Sirk ja Hjalmar Mäe, vangistati.
  • Vabadussõjalaste arreteerimine

    Vabadussõjalaste arreteerimine
    Arreteeriti juhtivad vabadussõjalased koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani.
  • Kolmas põhiseadus

    Kolmas põhiseadus
    Eesti Vabariigi riigipeaks sai president, kes valitakse rahva poolt otsestel valimistel kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks - alamkojaks ja ülemkojaks. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president.
  • Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks

    Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks
    Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.
    Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Buraševo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Molotovi-Ribbentropi pakt
    Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel.
    Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma.
  • Puhkeb Teine Maailmasõda

    Puhkeb Teine Maailmasõda
    Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese.
  • Baaside leping

    Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.
  • Otsus baltisakslaste lahkumise kohta

  • Punaarmee sissemarss Eestisse

    Punaarmee sissemarss Eestisse
  • Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

    Eesti okupeerimine Punaarmee poolt
    Nõukogude Okupatsioon EestisPärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu - Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV. Formaalne inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu toimus 6. augustil 1940 pärast Eesti NSV esindajate poolset sooviavaldust Moskvas NSV Liidu Ülemnõukogus .
  • Period: to

    Vaikiv ajastu

    Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt) vägede ülemjuhatajaks.
    Vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid.