Geokronoloogiline skaala. (Allan vallimäe)

Hadaikum

4600 BCE

Algab maa kujunemine. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne aeg, sellel ajal tabasid Maad ka tihedased meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas maaga kokku suure taevakehaga,mille tagaärjel tekkis Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid (Elu tekkis umbes 3,8 miljardit aastat tagasi). Arhaikumi perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljud

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, arenes ka suurem osa tänapäeva loomahõimkondadest.
Tekksid ka esimesed kalad.

Fanerosoikum

542 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismataimed.
Ordoviitsiumi ajastul oli kliima valdavalt soe, kui ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Jäätumine tõi kaasa mere 100 m alanemise, mis põhjustas elualade vähenemise ja mereelustiku massilise väljasuremisega.

Silur

443 BCE

Siluri ajastul kujunes käsnade, korallide ja lubiverikate ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad.
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asutama ka esimesed loomad(tuhajalgsed, mereskorpionid ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud mered ja järved olid asutatud ka kaladega.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karbonis kasid maismaad suured metsad, kus kasvas tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Üleujuunud aladel surnud puidust kujunes kivisöelademed.
Sellel ajastul tekkis teiste ajastutega võrreldes kõige rohkem kivisütt.
Maismaal elas rohkesi lünkjalgseid, osal tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pamgeaa, mida ümbrites hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaal elasid roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõikitest Maa liikidest.

Triias

250 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõppus toimunud väjasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoiitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Meredes elasid juba tänapäeva kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt levima.Ookeanid olid asustatud krabidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenenud imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõppus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus

Paleogeen

66 BCE

Algas linndude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe mis hakkas ajastu lõppus jahenema.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Afrikas ilmusid inimese eelased. Kliima jahenes ja poolustele tekkis jääkatte.

Kvaternaar

2 BCE

Selle ajastu alguses ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad. Sell ajastul surid välja paljud imetajad, ilmselt inimeste pärast.