KESKAJA KIRJANDUS

Tekib Bütsantsi kunst

450

Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded.

Troonilt tõugatakse Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus

476

Flavius Romulus Augustus, enamsti tuntud kui Romulus Augustulus oli viimane Lääne-Rooma keiser. Ta kukutati 476. aastal germaanlase Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas.

Varakeskaeg; ristiusu massiline levik, ladinakeelne kirikukirjandus

Period: 476 to Feb 28, 1000

Kirjanduse õpetlik ehk didaktiline iseloom (orienteeritud kõlblusele) --> tekib satiir ehk hukkamõistev naer.
Mõistukõne ehk allegooria on keskaja inimese tavapärane mõtteviis.
Kirjaoskajateks olid vaimulikud.
Loobuti antiikkirjandusest, keskaegne kirjandus phineb rahvaloomingul.

Hilisem keskaeg

Period: Feb 28, 1000 to Feb 28, 1300

Ristisõjad.
Hakkavad levima rahvuseeposed, mis kajastavad rahva hingelaadi, iseloomu ja püüdlusi.

Tekib Romaani kunst, mis levib kuni 13. sajandini

Mar 1, 1000

Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.

Aadlitiitel muutub päritavaks --> areneb ühe suletud ühiskonnaklassi kultuur; kunstnikud üksikute valitsejate teenistuses

Feb 28, 1100

Aeneb ühe suletud ühiskonnaklassi kultuur; kunstnikud üksikute valitsejate teenistuses.

Prantsuse eepos "Rolandi laul"

Feb 28, 1100

Rolandi laul on vanim Prantsuse eepos.
Rolandi laulu vanim käsikiri (nn Oxfordi käsikiri) pärineb 12. sajandi keskpaigast ning sisaldab 4004 kümnesilbilist värssi, mis liituvad erineva värsiarvuga stroofideks. Eepos võib olla sündinud 10. sajandi lõpul ja saanud lõpliku kuju esimese ristiretke (1096-1099) aegadel. Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel.

Hispaania eepos "Laul minu Cidist"

Feb 28, 1100

Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14-silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides.

Vene eepos "Lugu Igori sõjaretkest"

Feb 28, 1100

"Lugu Igori sõjaretkest" on anonüümne eepiline lugulaul, mis on kirjutatud vanas idaslaavi keeles 12. sajandi lõpul.

Tekib rahvakeelne kirjandus; eeposed ja kangelaslaulud

Feb 28, 1100

1. sajandil hakkab tekkima rahvakeelne kirjandus, mille esimesteks teosteks on eeposed ja kangelaslaulud. Kõik rahvad hoiavad mälu süvakihtides alles lugusid oma legendaarsetest kangelastest. Tavaliselt on need lood värsivormis, harvemini proosa või segavormis. Eri rahvad nimetasid neid kas lauludeks, bõliinadeks või saagadeks. Oma olemuselt on need poeemid, mida ühendab kangelase isik või sündmustik. Need ongi kangelaseeposed.

Prantsusmaal tekib Gooti kunst

Mar 1, 1137

Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult.

Sünnib fabioo ja ROMAAN

Feb 28, 1150

Romaan koosnes lustakatest episoodidest, mis meenutasid loomavalme (vt "Rebaseromaan"). Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil.Fablioo on värsivormis riivatu ja jämedakoomiline rahvanaljand prantsuse linnakirjanduses 12.-15.s

Tekib õukondlik rüütlikultuur ja rüütlikirjandus

Feb 28, 1200

Kurtuaasus ei tähendanud uue kultuuri asendamist, pigem kokkuvõtet uuest kultuurist mis avaldus amuu viljelenud luules. Armastuse objekt, jumal, vahetati naise vastu.nüüd oli vaja üle saada suhtumisest justkui naine oleks patuallikas. Kurtuaasne kirjandus hakkas ülistama armastuse läbi maist elu. Kujutati peent armastust ( fin amor). Suhtumine naisesse oli ühiskonna arengutaseme oluline näitaja.
Tegevukohaks kindlus, loss.

Areneb linlik kultuur ja linnakirjandus

Feb 28, 1200

Areneb linlik kultuur ja linnakirjandus. 13. sajandil hakkas jõudsamini arenema ka linlik kultuur ja linnakirjandus. Mida aeg edasi, seda rohkem muutusid linnad kapitalismi toetajateks, maal valitsesid feodaalsuhted. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.

Linnakirjandus

Feb 28, 1200

Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.

Saksa eepos "Nibelungide laul"

Feb 28, 1200

"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikus ja vasallitruudus.

Kurtuaasne kirjandus

Mar 2, 1200

Legendid kuningas Arturist.
Rüütliromaanide sangar armastas sageli juba abielus (ka kuningaga) olevat naist.
Esindatud on Püha Graal, mis algselt võis tähendada talismani või püha nõud, millesse oli kogutud Jeesuse veri. Hijem hakkas Graal sümoliseerima täiuslikkust, küllust ja õnnelikkust.

Guillaume de Lorris "Roosiromaan"

Feb 28, 1230

Proosasse ilmusid tegelased nagu Mõistus ja Armastus

Näitekunstis kristlikud piibliainelised näidendid

Feb 28, 1250

Lavale tulevad Kättemaks, Vihavaen, Patt või Seitse Surmapattu

Jean de Meung; jätkas Guillaume de Lorris'e "Roosiromaani" kirjutamist

Period: Feb 28, 1250 to Feb 28, 1305

„Roosiromaan“ (Le Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust.

Dante Alighieri

Period: Feb 28, 1265 to Feb 28, 1321

Dante seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renessanssis. Teda võrreldakse gooti kirikutega. Dante isa oli aadlisoost ning Dante ise sekkus aktiivselt poliitikasse. Dante elas põneval ajal: oli palju pingeid keisrite ja paavstide vahel. Paavstipooldajad olid lõhenenud valgeteks ja mustadeks gvelfideks(Dante kuulus valgete hulka).
Dante oli 1. sotsiaalselt teadlik kirjanuk.

Näitekunstis ilmalikud koomilised näidendid

Feb 28, 1300

Keskaja lõpp; levib narrikirjandus, milles naerdakse mineviku rumaluse üle

Period: Feb 28, 1300 to Feb 28, 1500

Dante asub kirjutama "Jumalikku komöödiat"

Feb 28, 1302

Allegooriline poeem.
Sümboolika: Arvud, värvid.

Dekameroon

Jan 1, 1351

Kirjutatud Giovanni Boccaccio poolt.

Sir Gawain ja roheline rüütel

Jan 1, 1385

Sir Gawain ja roheline rüütel on hilis 14. Saj. inglise romaan Kuningas Arthuri ümarlaua rüütlist.

Cantebury Tales

Jan 1, 1390

Geoffrey Chaucer finished it. Mõjutatud Dekamerooni poolt.

Francois Villon

Period: Feb 28, 1431 to Feb 28, 1465

François Villon (sündis umbes 1431, suri peale 5. jaanuarit 1463) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus.
Tema sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks.
François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.
Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" ja "Suur Testament".

Morte d'Arthur

Jan 1, 1470

Eepiline teos kuningas Arturist ja rüütlites ümarlaua ääres.

Beowulf

Period: Mar 2, 2022 to Jan 1, 1050

"Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust dateerub aastaile 512-520.