-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
4600 BCE
Maa teke
-
-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane kuu. -
-
4000 BCE
Arhaikum
Ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
-
2500 BCE
Proterosoikum
Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Ajaperiood, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu ülemaailmse ulatusega jääaega ning samut hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Proterosoikum lõpuks peetakse kambriumi plahvatust. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Vanim eukarüoodi kivistis
Leitud USAst Michiganist. -
1600 BCE
Eukarüootide areng
-
560 BCE
560 mln a vanused fossiilid
Proterosoikumi lõpust -
542 BCE
Kambrium
Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad veel tänapäevalgi, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks mitmekülgsele loomastikule. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes asus rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuni toimus kiire jahenemine jääaja tulekuga. Toimus massiline mereelustiku väljasuremine. -
-
470 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Siluri jooksul toimus mitu olulist evolutsioonilist arengut. Siluris tekkisid esimesed luukalad. Lisaks tekkisid Siluris esimesed maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus. Samuti ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
380 BCE
Esimese metsad
-
368 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
-
359 BCE
Karbon
Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. -
345 BCE
Suurim maismaalülijalgne VIDEO
Arthropleura, tema pikkus oli kuni 2,6 m. (345-295 mln a tagasi) -
310 BCE
Esimesed roomajad
-
310 BCE
Esimesed roomajad VIDEO
-
303 BCE
Edaphosaurus
Elas permi ajastul, kuni 4m pikkune, üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses väga karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes pidasid sellistes oludes vastu. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. -
252 BCE
Triias
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmnesid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
243 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
-
228 BCE
Pterosaurused e tiibsisalikud
Mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad. -
-
210 BCE
Imetajate ilmumine
-
205 BCE
Morganucodon
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. Välimuselt meenutas hiirt -
201 BCE
Juura
Juura ajastut nimetatakse ka roomajate ajastuks. Sel perioodil toimus veel 2 suurt väljasuremist, kumbki neist aga ei kuulu "Suure Viie" massilise väljasuremise hulka. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suured paljasseemnetaimedest koosnevad metsad. -
185 BCE
Ammoniidid
Elasid meredes, spiraalse kojaga peajalgsed limused. -
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
150 BCE
Esimesed mesilased
-
145 BCE
Kriit
Kriidiaeg oli suhteliselt sooja kliimaga periood, mille tulemuseks oli kõrge eustaatiline merevee tase, mis tekitas arvukalt madalaid sisemeresid. Maismaal domineerisid endiselt dinosaurused. Selle aja jooksul ilmusid uued imetajate ja lindude rühmad, samuti õistaimed. Kriidi ajastu lõppes massilise väljasuremisega mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
130 BCE
Esimesed õistaimed
-
90 BCE
Pteranodon
Kuni 7-meetrise tiibade siruulatusega lendavad roomajad -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Perioodi algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning tekkis palju heitlehelisi taimi. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
40 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Kasside teke
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Toimusid mõned mandri liikumised, kõige olulisem neist oli Põhja- ja Lõuna-Ameerika ühendamine Panama kannusel, hilisemal Pliotseenil. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks mammut, karvane ninasarvik ning linnuliigid näiteks dodo ja moa. Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. -
2 BCE
Inimahvide teke
-
