Geokronoloogiline skaala Kätriin EV

Maa teke

4600 BCE

Külgetõmbejõu tõttu hakkasid planeedialged üksteisega kokku põrkama ja üksteise külge jääma. Aegade jooksul said nendest planeedid ning nendest, millest planeete ei moodustunud, said asteroidid ja komeedid. Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame.

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi lastustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid– mikroorganismide, sh tsüano–ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arahaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis arvatavasti umbes 3,8–3,5 miljardit aastat tagasi. Seda saab järeldada stromatoliitide ehk bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemisest.

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus suurt jäätumist, kus Maa kattus üleni jääga. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille rühma kuulusid nii tänapäevani esinevad rühmade esindajad, kui ka välja surnud organirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed mitmerakulised arenesid teadaolevalt pärast suurt jääaega ehk arvatakse, et esimesed mitmerakulised arenesid vees.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, nt suurimad loomahõimkonnad– seda sündmust kutsutakse Kambriumi plahvatuseks. Kasvas vetikate hulk, millest toitusid loomad, seejärel ilmus palju selgrootuid rühmasid nt ainuõõnsed, käsnad jms... Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, tigudel koda– arvatakse, et välisskelett tekkis kaitseks röövloomade eest.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalad olid ühed esimesed selgroogsed Maal.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik nt käsijalgsed, korallid, trilobiidid jms... Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis tõi endaga kaasa jääaja. Jääaeg omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See omakorda tõi kaasa elualade vähenemise ja seetõttu suri massiliselt mereelustikku.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist– taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatud aladel. Maismaal hakkasid ka liikuma loomad nt tuhatjalgsed, skorpionid jms...

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt käsijalgsed, okasnahksed jms... Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad nt rüükalad. Maismaal tekkisid ajastu lõpuks esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed–selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saamisega.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid suutelised lühikest aega maismaal hakkama saamisega.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid juba võimsamad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel–mererannikute ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii suurel hulgal kivisütt pole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukate tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiigel Panthalassa ookean. Hiidmandri sisemaa oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistel tingimustel elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Edaphosaurus

298 BCE

Permi ajastul elanud kuni 4m pikkune suur taimetoiduline roomaja.

Triias

252 BCE

Algul oli elustik üsna kesine ja liigivaene, kuna peale suurt väljasuremist kulus taastumiseks ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõpul peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

230 BCE

Triiase ajastul tekkisid esimesed dinosaurused, nad arenesid välja teistest roomajatest. Harilikult olid nad 3–4,5 m pikkused ja üsna lihtsa ehitusega. Fossiile on leitud Madagaskarilt ja Lõuna–Aafrika rannikult.

Imetajate teke

203 BCE

Imetajad hakkasid tekkima Triiase ajastu lõpuperioodil. Esimeseks imetajaks peetakse olevat Morganucodonit.

Juura

201 BCE

Tekkis rohkesti imetajaid, dinosauruseid, kahepaikseid ja roomajaid. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid nt lihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Juura ajastu lõpupoole tekkisid esimesed linnud.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenes uusi imetajaid ja linnuliike. Ajastu lõpul toimus suur väljasurmine– hävisid dinosaurused, mereroomajad jt... Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

124 BCE

Archefructus oli teadaolevalt üks esimesi õistaimi Maal.

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, nad kujunesid suurteks ja liigirikkateks rühmadeks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredess. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk–järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad–preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Dinosauruste väljasuremisel on mitmeid põhjuseid alates vulkaanipursetest, keerulisest kliimast lõpetades Maad tabanud asteroidiga.

Esimesed jänesed

50 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik hakkasid muutuma tänapäevasemaks. Hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired, laululinnud jt...Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid–inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Inimahvide ehk hominiidide teke. Tekkisid esimesed inimeste eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algul ilmusid inimeste vahetud eellased–perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevasesse inimese Homo sapiensi tekkeni. Välja suri palju imetajaid nt mammutid ja ka linnuliike nt dodod. Liikide väljasuremiseks arvatakse olevat inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikus.