Geokronoloogiline skaala Hanna-Maret

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. See oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ahaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli mitu korda ulatuslikult jääga kaetud. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekestaline Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rkkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Tekkis juurde palju maismaad, seega hakkasid levima esimesed maismaataimed.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Esimesed putukad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis kivisüsi. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaelustikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpuks peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestiku. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad.