History of computer

Arvutite ajaloo tähtsamad sündmused

By egertjuursoo

  • 1617. a. Šoti matemaatik John Napier leiutas arvutuspulgad

    1617. a. Šoti matemaatik John Napier leiutas arvutuspulgad
    Arvutuslükati eelkäija

  • 1623. a. Sakslane Wilhem Schickhardt konstrueeris hammasratastega liitmisseadet.

    1623. a. Sakslane Wilhem Schickhardt konstrueeris hammasratastega liitmisseadet.
    Tegelikkuses seda leiutist ei rakendatud.

  • 1642. a. Prantslane Blaise Pascal ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme.

    1642. a. Prantslane Blaise Pascal ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme.
    See arvuti liitis ja lahutas.

  • 1670-ndate algus Sakslane Gottfried Wilhem Leibniz leiutas esimese aritmomeetri

    1670-ndate algus Sakslane Gottfried Wilhem Leibniz leiutas esimese aritmomeetri
    Liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise teostamiseks.
  • Period: to

    18. -19. sajandil olulist edasiliikumist ei toimunud

    Täiustati vaid aritmomeetreid. Nüüdisaegne lihtne taskuarvuti on tegelikult elektrooniline aritmomeeter.

  • 1937. a. Alustati USA's programmjuhtimisega arvuti projekteerimist.

    1937. a. Alustati USA's programmjuhtimisega arvuti projekteerimist.

  • 1943. -1945. a. Valmis esimene programmeeritav elektronarvuti

    1943. -1945. a. Valmis esimene programmeeritav elektronarvuti
    ENIAC, kus releede asemel kasutati elektroonilisi inertsivabu elemente. Arvuti oli üle 30m pikk, võimsust tarbis 150 kW. Arvud sisestati perfokaartidelt.

  • 1944. a. Valmis esimene programmjuhtimisega arvuti - MARK-1.

    1944. a. Valmis esimene programmjuhtimisega arvuti - MARK-1.
    See oli veel mehaaniline arvuti, milles kasutati elektromagnetilisi releesid. Arvuti käivitas 5-hobujõuline mootor.

  • 1946. a. Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, milles sõnastas 2 põhiprintsiipi.

    1946. a. Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, milles sõnastas 2 põhiprintsiipi.
    Seda rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites:

  • 1951. a. Esimene arvuti, mis suutis töödelda suvalisi sümboleid

    1951. a. Esimene arvuti, mis suutis töödelda suvalisi sümboleid
    Varasemad said hakkama ainult arvudega.

  • 1969. a. Asutati firma INTEL Ltd. Samal aastal saadi jaapanlastelt tellimus, mille tulemusena töötati välja integraalskeemid, kus oli ühes ränikristallis koos mitu transistori.

    1969. a. Asutati firma INTEL Ltd. Samal aastal saadi jaapanlastelt tellimus, mille tulemusena töötati välja integraalskeemid, kus oli ühes ränikristallis koos mitu transistori.

  • 1969. a. USA kaitseministeerium käivitas ARPANET-projekti, mille üheks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis töötaksid edasi ka osalise kahjustuse järel.

    1969. a. USA kaitseministeerium käivitas ARPANET-projekti, mille üheks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis töötaksid edasi ka osalise kahjustuse järel.

  • 1971. a. Esimene Intel mikroprotsessor.

    1971. a. Esimene Intel mikroprotsessor.

  • 1971. a. Esimene elektronkiri.

    1971. a. Esimene elektronkiri.

  • 1972. - 73. a. Xerox'i uurimiskeskuses sündis Ethernet-kohtvõrgu idee.

    1972. - 73. a. Xerox'i uurimiskeskuses sündis Ethernet-kohtvõrgu idee.

  • 1973. a. Esimene rahvusvaheline ühendus

    Inglismaalt Norrasse

  • 1978. a. Protsessor Intel 8086, mis oli baasiks tervele seeriale personaalarvutites kasutavatele mikroprotsessoritele

    1978. a. Protsessor Intel 8086, mis oli baasiks tervele seeriale personaalarvutites kasutavatele mikroprotsessoritele

  • 1979. a. Esimene MUD

    1979. a. Esimene MUD
    Multi User Dimension - interaktiivne rollimäng arvutivõrgu vahendusel.

  • 1982. a. TCP/IP protokoll.

    1982. a. TCP/IP protokoll.

  • 1983. a. ARPANET jaotati kaheks osaks - tsiviilkasutusse ülikoolide ja teadusasutuste jaoks jäi ARPANET ning sõjaväe kasutusse jäi Milnet. Ühendusvõimalus nende kahe võrgu vahel säilis.