Geokronoloogiline skaala TI. TALI

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld-4,0 mld.Maa teke, meteoriitide sajud.Tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor,ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4,0 mld-2,5 mld.Arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossile.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld-0,542 mld.Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 ml-485 ml. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti.

Keskaegkond ehk mesosoikum

Period: 542 BCE to 250 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 ml-443 ml.Tekkisid esimesed maismaataimed.Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus: 443 ml-419 ml.Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifif, ujusid primitiivsed kalad.Maismaad hakkasid asustama ka loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus: 419 ml-359 ml.Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed.Hilis-Devonis toimus massiline

Karbon

350 BCE

Kestus: 350 ml-300 ml. Katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade,koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus: 300 ml-250 ml. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik ookean.Hiidamndri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimed, meredes aga luukalade osakaal.Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. (95% kõigist Maad asustanud liikidest)

Triias

250 BCE

Kestus: 250 ml-200 ml.Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Ilmusid ka esimesed imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Vanaaegkond ehk palesoikum

Period: 250 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Kestus: 200 ml-150 ml.Dinosaurused,imetajad,kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesedlinnud,krokodillid ja kilpkonnad.Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 ml-66 ml.Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid.Kuni toimus järjekordne väljasuremine.Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 ml-23 ml.Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks.Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske,troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel.Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema.

Uusaegkond ehk kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 ml-2,5 ml.Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired.Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.Kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

1 BCE

Kestus: 2,5 ml-0. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.Välja surnud on palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuuke (dodo, moa).