Geokronoloogiline skaala Siim

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidi sajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4000 kuni 2500 mln aastat tagasi.
Arenesid esimesed algelised eluvormid.
Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2500-542 mln aastat tagasi.
Tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

547 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunes mineraalne toes nt tigudel ja karpidel koda ja välisskelett trilobiitidel. Sellist saak ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 kuni 443 mln aastat tagasi.
Meredes elas rikkalik elustik ja hakkasid ilmuma esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa ka mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi.
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riffid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Nad olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, tihti üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfi merede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat. Katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli liigivaene permi ajastul toimunud väljasuremise tõttu ning sellest taastumiseks läks aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides olid merelised roomajad.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat. Ilmusid õistaimed ja need hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused ning ka palju merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas järkjärgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti ka hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid esimesed varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt ning see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi ning kestab jätkuvalt. Ilmusid inimese vahetud eellased (homo esindajad), kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.