Geokronoloogiline skaala Norman G2EV

  • 4600 BCE

    Maa teke

    Maa teke
    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maaga põrkus kokku suur taevakeha.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Esimene elu planeedil maa. Esialgne elu koosnes maal üherakulistest.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Aguoon ehk proterosoikum

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    Mitmerakuliste organismide teke võimaldas tekkida palju kompleksemaid organisme. See andis palju paremaid eeliseid ellu jäämises.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, Peale käsnade olemasolu tekkisid ka paljud uued selgrootute rühmad; käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
    Ookeanides hakkasid ujuma esimesed kalad.
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kliima oli soe, kuid ajastu lõpus hakkas kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
  • 470 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
    Tekkisid esimesed maismaataimed, mis oli tohutu suur muudatus Maa ajaloos.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Esimesed lihtsa ehitusega maismaataimed ning maismaaloomad. Nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kalade tippaeg. Elu arenes nii meredes kui ka maismaal. Tekkisid vihtuimedega kalad, keda peetakse kahepaiksete eellasteks. Kliima oli palav ning kuiv.
  • 380 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
    Tekkisid esimesed metsad
  • 370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
    Tekkisid esimesed kahepaiksed
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karbonis katsid maismaad võimsate metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja sõnajalgade eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusd esimesed roomajad. Üleujutatud aledal surnud puudest kujunes kivisöelademed.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Selle ajastu elusti oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 202 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
    Tekkisid esimesed imetajad.
  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsadega.
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Tekkisid esimesed linnud.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Arenesid uued imetajad ja linnud. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • 125 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
    Tekkisid esimesed õistaimed
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast massilist liikide väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 252 BCE

    Mesosoikum

  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
    Dinosaurused surid välja.
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Sel ajal kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
  • 3 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
    Tekkisid esimesed inimahvid.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni. Inimesed on põhjustanud paljusid liike välja surema.