Geokronoloogiline skaala Nele

Hadaikum

4600 BCE

Planeet Maa kujunemine. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ja selle lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär, moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Maakoor oli juba olemas. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arenema hakkasid stromatoliidid-mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ning purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum

2500 BCE

Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. Toimusid jäätumised. Ilmusid pehmekehalised hulkraksed organismid.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja need olid toiduks loomastikule. Ilmusid mitmed selgrootute rühmad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2000

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine ja see lõppes jääajaga, mis omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning muutis paljud madalmered kuivaks maaks. Elualade vähenemine põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid algelised kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaataimed olid väiksesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmed kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Ajastu alguses oli maismaataimestik madal ja hõre. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid metsad, kus kasvasid osjade, koldade, sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea ja seda ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes kuni 95% Maad asustanud liikide väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ihtüosauruseid ja plesiosaurusi. Meredeselasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimus massiline väljasuremine. Selle käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2000

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, linnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes ja see tõi kaasa jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ning linnuliike.