Geokronoloogiline skaala Lauren Pikkor G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkas kokku suur taevakeha.

Varajane atmosfäär (4,4-4,0 mld)

4400 BCE

Koosnes: veest, vesiniktsüaniidist, ammoniaagist, metaanist, väävlist, joodist, broomist, kloorist, argoonist.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliidi (mikroorganismid, tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised) hakkasid arenema.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elava atmosfääri teke

3300 BCE

Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni.

Proterosoikum

2500 BCE

Toimus mitu suurt jäätumist, lõpus ilmus pehmekehaline elustik nn Edicara elustik.

Proterosonikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Toimus plahvatus, mille tagajärjel tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Vetikad, mis olid toiduks selgrootutele. Esimesed kalad. Loomadele kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Esimesed maismaataimed, Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus tuli jääaeg, mille tagajärjel toimus mereelustiku massiline väljassuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Niisketel aladel jätkasid taimed kasvamist. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Rüükalad ja vihtuimsed kasvasid suurimateks ning said tippkiskjadeks. Tekkisid esimsed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

350 BCE

Kasvasid osajde, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Tekkis hulganisti kivisütt. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilumised esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kõrbega, kus elasid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik on üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, oli peamine loomarühm maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal ning ilmusid esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud. Suurenes mereliste roomajate arv. Elasid tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed ja mesilased. Mered ja ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja karpidega. Arenesid uue linnu ja imetaja liigid. Suure väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. Peamine põhjus- meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Imetajate eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima järj-järgult jahenes ning valdaks muutusid heitelised taimed. Metsi asendasid rohumaad. Esimesed jänesed. Kasside teke

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, taimed ja loomad omandasid tänapäevased põhijooned. Laiemalt levisid maod, konnad,laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varased homoniidid- inimese eellased. Kliima jahenes, poolustele kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapaevase Homo sapiens`i tekkimiseni. Palju imetajaid- ja linnuliike suri välja.Väljasuremise seostatakse inimses mõjuga planeedi elustikule.