-
4600 BCE
Hadaikum
-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Periood oli vunkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean. -
4500 BCE
kuuteke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga mille tagajärjel tekkis maa kaaslane kuu. -
4000 BCE
arhaikum
-
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikum ehk ürgeoon on ajastu, mil meredest arenesid algelised eluvormid. Atmosfääris oli hapniku vähe. Ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiile. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes Maa hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanides. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, perioodi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti paljud tänapäevased loomahõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
fanerosoikum ehk vanaaegkond
-
532 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, millega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Tekkisid esimesed maismaaloomad. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning tekikis järjest rohkem suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
350 BCE
Karbon
Maismaa oli täis võimasaid metsasid, kus elas rohkelt kahepaiksed ja lülijalgseid, kellel mõnel oli ka võime lennata.Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, kus valitses väga kuiv kliima ning, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Seal elasid enamasti roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ,meredes aga luukalade osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Ajastu algul oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
225 BCE
Esimesed dinosaurused
-
210 BCE
Esimesed imetajad
-
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaavalvälja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. -
150 BCE
Esimesed linnud
-
147 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed hakkasid domineerima maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetajate ning lindude liigid. -
135 BCE
Esimesed õistaimed
-
66 BCE
Paleogeen
Paleogeenis tekkisid Alpi kurdmäestike keskahelikud, algas Ida-Aafrika lõhestumine. Toimus imetajate kiire areng. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäaevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäeva imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid. -
4 BCE
Esimesed inimlased
-
2 BCE
Kvaternaar
Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist.
