Geokronoloogiline skaala. Heldin G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Tekkisid algne Maa koor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Selles perioodis leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkas kokku suur taevakeha.

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Planeet Maa jahenemine soodustab litofäärist gaaside vabanemise, mille tagajärjel tekib varajane atmosfäär.

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algsed eluvormid.

Teisase atmosfääri teke

4000 BCE

Gaaside vabanemine litosfäärist jätkub. Maal puudub hingatav õhukiht. Gaasid tulenevad vulkaanipursetest ning on mürgised.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elava atmosfaari teke

3300 BCE

Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suureneb hapnikusisaldus. Toimub mitu jäätumist. Aegkonna lõpul tekib pehmekehaline elustik.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mere selgrootute teke

570 BCE

Meredesse tekivad esimesed selgrootud.

Kambrium

542 BCE

Tekivad peamiselt kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Kliima on valdavalt soe, aga ajastu lõppeb jääajaga. Jääaeg toob kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Meredes kujunevad käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Elavad primitiivsed kalad. Maismaad hakkavad asustama loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Maismaale tekivad esimesed metsad. Troopikameredes elab rikkalik elustik. Meresid ja järvi asustavad kalad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed; selgroogsed.

Karbon

350 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutatud aladele tekivad kivisöelademed. Maismaale tekivad esimesed roomajad. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel arenes lennuvõime.

Esimeste roomajate teke

320 BCE

Maale tekivad roomajad.

Perm

300 BCE

Maismaaloomastikus on ülekaalus roomajad. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb kuni 95% Maad asustatud liikide väljasuremisega.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ilmuvad esimesed dinosaurused, kes muutuvad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmuvad esimesed imetajad, meredes suureneb ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomavad vahetavad vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosnevatest metsadest.

Kriit

150 BCE

Ilmuvad esimesed õistaimed. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued looma ja linnuriigid.

Katteseemnetaimede teke

140 BCE

Maale tekivad katteseemnetaimed. Vanim leitud fossiil on leitud Hispaaniast, selle nimeks on Montsechia vidalii.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske. Järkjärgult kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Esimeste primaatide teke

60 BCE

Arenevad esimesed primaadid.

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme saavad mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkavad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid e inimese eellased. Neogeeni jooksul Maa kliima jaheneb. Poolustel kujuneb jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Aafrikasse iilmuvad inimese vahetud eellased - perekond Homo esiandajad. Perioodil sureb välja palju imetajaid ja linnuliike, arvatavaks põhjuseks inimese mõju.