-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu tekkimine
Maaga põrkas kokku suur taevakeha -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Avanesid algelised eluvormid, pärinevad vanimad leitud stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustised, säilis ka bakterifossiile -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
550 mln- 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja peamised loomhõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Esimesed kalad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed ja troopikameredes rikkalik elustik. Ajastu lõpul, aga toimus kliima kiire jahenemine, jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asutama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Meredes rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskijad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiidookean Panthalassa. Mandri sisealas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Maismaad valitsesid roomajad, meresid luukalad. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppedes suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest välja. -
252 BCE
Triias
Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja uus väljasuremine andis neile võimaluse kasvada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaad oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Meteoriidiplahvatus. -
66 BCE
Paleogeen
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurematel laiuskraadidel. Siis hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens' i tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike.
