Geokronoloogiline skaala Astrid

Hadaikum

4600 BCE

Planeet Maa hakkas kujunema, sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe.
Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäärning moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Protrosoikum e agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanis pinnakihis hapnikusisaldus.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasestest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum e Vanaaegkond

Period: 542 BCE to 250 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima olivaldavalt soe, selle lõus toimus kiire jahenemine, mis omakorda lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes u 100m võrra, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurel hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal puukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

250 BCE

Väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusiid esimesed imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum e Keskaegkond

Period: 250 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast enamus oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimunud massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosausused. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaarid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske.Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohemaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum e Uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestku põhijooned omandasid tänapäevase kuju. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varajased hominiidid - inimese eellased. Jahenes Maa kliima, poolustel tekkis jääkate.

Kvatenaar

2 BCE

Ilmusid perekond Homo esindajad. Selle jooksul surid välja paaljud imetajad(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa)