Esimene maailmasõda

Sõja ajend

1914

Franz Ferdinandile theti atendaadi katse, mis oli edukas

Eesti esimeses maailmasõjas, Mobilisatsioonid

Jun 28, 1914

Mobilisatsioonid
28. juunil 1914 alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal reservistide tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline noorsõdurite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ja maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe.

Sõja algus

Jul 28, 1914

Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, Venemaa olles Serbia liitlane alustas mobilisatsiooni, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja, Prantsusmaa kuulutas Saksamaale sõja, Surbritannia kuulutas Saksamaale sõja kuna rikuti Belgia neutraliteeti. (07.28-08.05.1914)

Sõjategevus Eestis

Aug 1, 1914

1. augustil 1914 Saksa keisririigi ja Venemaa keisririigi vahel alanud sõjategevusega Esimeses maailmasõjas mõjutas Eestit kõigepealt, kui Venemaa keisririiki sõjamerelaevastiku mereväebaasi ja kui keisririigi pealinna Peterburi kaitseks loodud Peeter Suure Merekindluse ja Soome lahe kaitsevööndi osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski

Sõjategevus Eestis

Aug 13, 1914

1. augustil pärast Saksamaa Keisririigi sõjamerejõudude poolset lahingutegevuse alustamist võttis Balti laevastiku ülemjuhataja Nikolai von Essen vastu otsuse viia lahinguvalmidusse laevastik ning paigutada see eelpositsioonidele Naissaare juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte.

Sõjategevus Eestis

Sep 5, 1914

1. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis ja Eestimaa ning Liivimaa kubermangus kuiv seadus.

Sõjategevus Eestis

Sep 8, 1914

1. septembril (26. augustil vkj) 1914 (13. aug.) sattus Saksamaa Keisririigi laevastiku ristleja SMS Magdeburg Osmussaare juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks [3][katkine viide]. Laevast leiti salajane saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ja mängis sõja võitmises väga olulist rolli.

Mobilisatsioon

1915

1. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi.

Mobilisatsioon

1916

1. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine.

Mobilisatsioon

1917

1. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Venemaa armeesse mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates sõjaväeosades aga oli umbes 200 000 Venemaa Keisririigi sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene armees 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri.