-
Uus talurahva seadus
- aasta Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus" järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast . 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele.
-
Esimene Perno Postimehe number
Vaesuse kiuste oli Jannsenil õnnestunud saada suhteliselt korralik haridus ning varakult saada kuulsaks rahvaraamatute autorina. Mitmete katsete järel õnnestus tal 1857. a. alustada uue ajalehe "Perno Postimees" väljaandmist. Juba selle avaluuletus "Tere, armas Eesti rahvas" oli uus kvaliteet. Lehte tsenseeriti erakordselt rangelt. -
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 1858. aastal. Põhjusdeks olid talupoegade majanduslik olukord ning 1856. aasta uuendatud talurahva seadus. -
Kalevipoeg
Fr. R. Kreutzwaldi 1857. a. ilmunud "Kalevipojast" sai aga tõeline sild eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Pealegi langesid estofiilide püüdlused kokku rahva mälu elavate mälestustega muistsest iseseisvusajast, aitasid neil elus püsida ning edasi kanduda. -
Talupoegade uus passiseadus
- a. laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadust, seejärel kaotati mõisnikekodukariõigus.
-
Vanemuise ja Estonia selts
Eriti oliliseks kogu Jannseni ja tema lehe võib ka pidada "Vanemuise" seltsi, millest sai mitte ainult Tartu rahvusliku elu keskus, vaid ka eeskuju teistele samalaadsetele organisatsioonidele. -
Esimene raudtee Eestis
Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud Liivimaa kubermangus. -
Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" (esimene kõne)
- a. pidas Carl Robert Jakobson "Vanemuise" seltsis oma kuulsa ! Isamaakõne, kus süüdistas sakslasi eestlastele tehtud ülekohtus, ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas Vene kotka tiiva all eestlastele paremat tuleviku.
-
1. Üldlaulupidu
Tähtsaimaks sündmuseks kujunes J. V. Janneseni algatusel 1869. a. 18.-21. juunil Tartus toimunud 1. Üldlaulupidu. Jannseni eesmärk oli erinevate kihtide koondamise teel ühtset tervikut luua. Luba peo korraldamiseks saabus alles neli kuud enne pidu, kuid entusiasm tegi imet. Muretseti noodid, õpetati välja koorid, leiti neil Üle Eesti oli kokku tulnud 51 laulukoori ja orkestrit 845 esinejaga.. Neile elas kaasa 12 000-line rahvahulk. -
Eesti Aleksandrikooli komitee
Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 1870–1884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Emakeelse hariduse väärtustamine tõi kaasa rahvusteadvuse üldise tõusu üle kogu Eesti. -
Eesti rahavteater
Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula “Saaremaa onupoega”. “Saaremaa onupoeg” on sakslase T. Körneri naljamängu “Der Vetter aus Bremen” töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele aga kohandanud. -
Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" (teine kõne)
Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. -
Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" (kolmas kõne)
Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid. Aearaamatutest ja kohtu prottukollidest ülespandud" kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku, kasutades tavapärast pimeda keskaja retoorikat. -
Üliõpilaste selts
Eesti Üliõpilaste Selts on 1870. aastal asutatud esimene eesti üliõpilasorganisatsioon, mis on tekkinud toonase rahvusliku ärkamisaja ühe väljundina. -
Eesti Kirjameeste Selts
Üheks oluliseks organisatsiooniks oli Eesti Kirjameeste Selts, mille tegevusele pani aluse soliidne juhtimine J. Hurda poolt. J. Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma, saavutades sel alal ka silmapaistvaid tagajärgi. suure tähendusega oli seltsi toetusel läbi viidud pööre koolikirjanduses. -
Ajaleht "Sakala"
Uue etappi vaimususe parimaks väljandajaks sai C. R. Jakobsoni poolt 1878. a. alates Viljandis väljantav ajaleht "Sakala". Ajalehe ümber olid koondunud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud, ka Hust oma mõttekaaslastega. "Sakala" äratas rahva aktiivsele võitlusele õiguste eest, lükkas massid liikuma. -
Rahavluule suurkogumine
J. Hurt suunas Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeid rahvaluulet koguma, saavutades sel alal ka silmapaistvaid tagajärgi. Kõik mis sellest alles on asub Eesti Kirjandusmuuseumis. -
Sinimustvalge lipu pühitsemine
- märtsiks 1884 valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp.
- juunil 1884 õnnistas ja pühitses selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida.”
-
Algab venestamine
- a. troonile asunud Aleksander 3. jättis esimese Vene tsaarina Balti aadli privileegid kinnitamata.sihikindel venestuspoliitika hakkas avalduma 1885. aastast alates, mil Liivi- ja Eestimaal seati ametisse uued kubernerid. nüüd algas ka reformide periiood, kusjuures viimaste eesmärgiks võib esialgu pidada just baltisakslaste mõjuvõimu mardmist Balti kubermangudes. 1885. a. allatati eesti koolivõrk Vene Haridusministeeriumile.
-
Tsensuur keelab ajaloolised jutustused
Kõige valusamalt riivas eestlaste huve kultuuriline venestamine, see puudutas keelekasutust, kooli, kirikut, ajakirjandust ja seltsielu. Vene keel sai riigi- ja omavalitsusasutuste asjaajamiskeeleks. Vallakoolis lubati kahel esimesel õppeaastal õpetada emakeeles, ent 1892. aastast nõuti venekeelset õppetööd esimesest klassist alates. Eesti keel oli lubatud ainult emakeele ja usuõpetuse tundides.