-
Period: to
ärkamisaja ajavahemik
STELLA-RIIN -
ÕPETATUD EESTI SELTS
Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Vanim Eesti teadusselts. Asutatud 18 jaanuar aastal 1838, suletud 1950 aastal ja taastatud 1988 aastal. -
Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus
Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht (ilmus 1857–1886), mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust. Samas oli väljaanne ka rahvalik, valgustusliku sisuga ja pakkus materjali laia maailma kohta. -
"Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes
1857-1861. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. -
MAHTRA SÕDA
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil (vkj 2. juunil) 1858. aastal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas. Põhjusteks olid talurahva üldine raske majanduslik olukord ja ekspluateerimine ja 1856. aasta talurahvaseadus. -
maltsvetlaste minek Krimmi
- aastal sündis nüüd juba prohvet Maltsvetina tuntud Leinbergil mõte oma poolehoidjatega Krimmi sõja järel Türki lahkunud tatarlastest Krimmis vabanenud maadele välja rännata. Sama aasta oktoobris kuulutas Rannamõisa naisprohvet Miina Reining suure hulga maltsvetlaste ees, et jumal on saatnud prohvet Maltsveti tema rahvast tõotatud maale viima. 1861. jaanuaris andis keiser maltsvetlaste saadikutele loa Krimmi ümber asuda. Maltsvetlased oli prohvet Maltsveti usuliikumise järgijad.
-
hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist
Eesti Aleksandrikool oli Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Aasta alguses esitati Liivimaa kubernerile taotlus, et asutada Eesti Aleksandrikool. -
J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri
1864 aasta palvekirjaaktsioon oli 1864 aastal Eesti alal toimunud palvekirjaaktsioon, milles Venemaa keiser Aleksander II-le kurdeti Eesti ala talupoegade halba olukorda. Aktsioon toimus Johann Köleri ja Jaan Adamsoni eestvedamisel. Aktsiooni käigus koguti üle-eestiliselt talupoegadelt palvekirju, mis seejärel esitati Peterburi patriootide vahendusel Aleksander II-le. Aktsioon kukkus Peterburis selle vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu läbi. -
laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
1865 aastal asutati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia. -
omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda
Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda. -
teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos
- aasta vihma- ja põuasuvi, mis tõi kaasa ikalduse ja kurnava näljahäda. Kaotati ka teoorjus.
-
C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet
Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna. -
Tartus peeti I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. -
asutati esimesed põllumeeste seltsid
1870-1871.Põllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts. Esimesed eestlaste põllumeesteseltsid organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja Pärnus 1870 ning Viljandis 1871. -
eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises)
"Saaremaa onupoeg" on 1870 Tartus ilmunud Lydia Koidula näidend. Näidend trükiti W. Gläseri juures. Koidula kirjutas selle näidendi, võttes eeskujuks saksa kirjaniku Karl Theodor Körneri (1791–1813) näitemängu "Der Vetter aus Bremen" (1812). Näidendi kandis esimest korda ette Vanemuise selts 1870. aasta jaanipäeval Tartus. -
avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas)
Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi–Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus Venemaa keisririigi Nikolai raudteega. -
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud teaduslik selts, mis püüdles sellepoole, et üleüldse kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta. -
laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus
Seltsi asutasid teiste seas Carl Robert Jakobson, Kristjan Erm, Anton Anson ja Jaan Otstavel. Nad võtsid eeskuju Tartu Vanemuise Seltsist. Maja tollases Suur-Ohvitseri tänavas oli omaaegse eesti vaimuelu keskus.Esimese põhikirja järgi on Endla Seltsi eesmärgiks laulmine, kasulike kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine.
