-
Nikolai II(1868 – 1917) ja I maailmasõda
Venemaa oli arengus maha jäänud ja majaduslikult suures languses. Suur pauk Venemaa olukorrale oli siis kui Keiser võtis nõuks ja läks I maailmasõtta. Keiser Nikolai II oli n-ö vanakooli monrah ehk Absoluut monarh. Kuid tema viimased otsused tekitas rahvas pahameelt ja lasi keisri autoriteedi langusesse. -
Period: to
1917
Aasta, kus toimus veebruari revolutsiooon(kukutati keiser), kus üritati luua demokraatiat. novembri algul või vana kalendri järgi oktoobri lõpus toimus Bolševike(Kommunistide) riigepööre(hukkati keiser Nikolai II) -
Veebruari revolutsioon
Kuna majandus oli langenud ja sõja kaotused suured ei pidanud rahvas vastu. 27. veebruari võib pidada Veebruari revolutsiooni alguseks. See sai alguse Petrograadis(Peterburis). Varist liitusid mässajatega ka sõdurid. Keiser Nikolai II sai aru, et on kaotanud ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigtuuma ajutise komitee aktile alla ja loobus kroonis ning andis võimu Riigtuumale -
Bresti Seperaat rahu
Tegemist oli 3. märtsil 1917 vastuvõetud otsus sõjast lahkuda ja mõned maad(Eesti, Soome, Läti, Leedu, Ukraina, Poola) loovutada. -
Kaksik võim Venemaal
Pärast Veebruari revolutsiooni sai riigivõimu ohjad oma kätte Riigituma. Seal olid esindatud neli parteid. Varsti ring koondus ja jäi kaks: Venemaa Sotsiaaldemokraatlik tööliste partei(VSDTP) ja Rava Vabaduse partei(RVP). -
Lev Trotski(1879 – 1940)
Lev Troski oli juudi soost Bolševik. Tema on üks peamisi süüdlais Juuli ülestõusu 1917. Tema liitlaseks oli Lenin. Lev Trotski mõravti 1940. aastal kui ta kukutati oma korteri aknast alla. -
Aleksander Kerenski(1881 – 1970)
Aleksander Kelenski oli Sotsiaaldemokraat. Juba 1905. aasta revolutsioonist saadik on olnus see mees poliitilises sfääris. Pärast veebruari 1917 liitus ta Sotisaaldemokraatliku partiega. 21. juuli 1917 sai temast peaminister Venemaal, kuid juba septembris oli ta sunnitud tagasiastuma. 1918. aastaks oli ta põgenedud Soome see ärel UKsse ja Prantsusmaale. -
Enamlased
Aina populaarsmeks läksid enmalased ja töölisi õhutavad parteid. Kõige populaarsemaks osutus Bolševike partei, mida Juhtis Vladimir Litš Uljanov(Lenin). Nemad lubasid töölistele maad, leiba ja rahu. -
Lavr Kornilovi mäss(1870 – 1918)
Lavr Kornilov oli Vene kõrgem sõjaväälane. Augsutis 1917 proovis see isik teha riigipööret ja kehtestada sõjaväelist diktatuuri. Ta arreteeriti 27. august 1917 ning vabastati 19. novembril 1917 -
Vladimir Iljitš Uljanov(Lenin)(1870 – 1924)
Lenin olu juba 1880tatest saadik tegelenud poliitikaga. Kuid I maailmasõja alguseks olida olde sunnil kolinud Šveitsi. Nimelt oli ta loonud vandenõu Aleksander III mõrvaks ning enese ohtuse nimel läks ta peitu. Aastal 1917 oli ta tagasi ja lõi Bolševike partei(koos Trotskif). Lenin oli poliitikas 20tateni kuni teda tulistati ja tema kambraad Stalin otsustas ta koduaresti panna, kus ta 1924 ka suri -
Oktoobri revolutsioon
Kuna veebruarirevolutsiooni järgne võim ei kandnud vilja, siis nägi Bolšvikud võimalust ja tegid riigpöörde. 25. oktoober 1917 või uue kalendri järgi 7. november 1917, võtsid Bolševike väed enda võimu alla Petrograadi. Päev hiljem moodustati nõukogude kongress ehk rahvakomisaride kongress. Ja hiljem juba ühe partei(Bolševike) süsteem. Algas kodusõda. -
Venemaa kodusõda(1917 – 1923)
Pärast pööret läks sõjaks kuna juba Petrgarids olid väed sees ja muid poliitilis organeid piirati sisse hakkas ka vastu hakk, mis kulmineerus kodusõjaks. Kodusõda koosnes valgetest(demokraatliku venemaa) ja punasteks(Bolševikud). Mõlemad pooled said välja poolt tuge ja see sõda laienes välja poole Venemaa piire. Lõpus aastal 1923 said Bolševikud Valgetest võitu ja sündis Nõukogude Venemaa
