Keskaegsed riigid

Sueebide riik

500

Sueebide päritolu on seni selgusetu. Kreeka ajaloolase Herodotose järgi elasid sueebid 500. aasta paiku eKr Musta mere lõunakallastel. Sealt rändasid sueebid lõunasse ja läände tänapäeva Saksamaa Reinimaa aladele, mida ajalooliselt tuntakse Švaabimaa nime all.

Frangi riik

500

Frangid olid Gallia põhjaosas hajali kogukondadena elav germaani rahvas. 3.saj. tungisid nad Reini jõe läände ja rajasid seal asundused: elasid külades, harisid põldu ja pidasid loomi. Mehed teenisid enamasti Rooma sõjaväes, kus neil avanes karjäärivõimalus. Rooma riigi hävides haarasid kohalikud võimupealikud võimu enda kätte.

Anglosakside riigid

500

Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5. sajandi algusest Jüütimaalt ja Põhja-Saksamaalt Britanniasse. Anglosaksi Inglismaa ajalugu katab üldjoontes varakeskaegse Inglismaa alates Rooma võimu lõpust ja arvukate anglosaksi kuningriikide loomisest 5. sajandil kuni Inglismaa vallutamiseni normannide poolt aastal 1066. Nende keel, anglosaksi ehk vanainglise keel tulenes põhjameregermaani läänegermaani murretest.

Läänegootide riik

500

Läänegoodid asusid 376 Balkanile ning 410 vallutasid Rooma linna. 418 asutasid nad oma riigi Lõuna-Gallias ja seejärel vallutasid Hispaania.

Burgundide riik

500

Burgundid olid üks Ida-Germaani hõimudest. Ajalooallikad ei ütle, kust nad tulid. Burgundia asus tänapäeva Prantsusmaa, Itaalia ja Šveitsi aladel.

Idagootide riik

500

Idagoodid olid gootide haru, kellel tekkis 3. sajandil pKr suur riik Mustast merest põhja pool ja kes 5. sajandi lõpul rajasid Theoderich Suure juhtimisel kuningriigi Itaalias. Pärast nende alistamist hunnide poolt oli idagootidest umbes 80 aastat vähe kuulda, pärast mida nad taasilmusid Pannooniasse Doonau keskjooksul kui roomlaste föderaadid.

Vandaalide riik

500

Vandaalid olid Ida-Germaanlaste hõim. Nad ründasid hilisest Rooma riiki ning moodustasid seal oma riigi.Nende keel oli sarnane Gooti keelega.

Frangi riik Karl Suure valitsusajal

768

Pippin III poja, Frangi keisri Karl Suure ajal saavutas Frangi riik oma suurima võimsuse. Rooma paavst Leo III kroonis Karl Suure Frangi keisriks aastal 800. https://www.youtube.com/watch?v=eXtlNZOqMJ4

Viikingite retked: Dublin

795

1. jõudsid viikingid esimest korda Iirimaale Dublinisse

Viikingid

850

Viikingid olid Skandinnavia ja Põhjamaade püritolu rahvas. Nad tegid tihti rüüsteretki Euroopasse. Oma reiside käigus avastasid nad erinevaid maid nagu näiteks Gröönimaaja Ameerika. Viikingitel olid laevmatused ning neil oli palju jumalaid, kelle seas olid ka Thor, Odin, Bragi ja Loki. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile.

Viikingite retked: Gröönimaa avastamine

981

Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas. Peatselt maabus Erik tundmatul maal. Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. Tema sõnade järgi oli maa külmade põhjatuulet eest suhteliselt hästi kaitstud. Erik nimetas maa Roheliseks maaks ehk Gröönimaaks.

Viikingite retked: Ameerika avastamine

986

986 aastal sõitis norralane Björn Gröönimaale. Tuuled kandsid ta Gröönimaast edelasse. Ühel päeval jõudis ta maale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele ja seetõttu huvitas teda nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Björni laeva ning sõitis aastal 1000 koos seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets ning maa nimeks Vinland.

William Vallutaja

1028

William Vallutaja elas 1028 – 9. september 1087 ning oli Normandia hertsog alates 1035. aastast. Ta võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile William I nime all. Kui eelmine Inglismaa kuningas William väitis, et troon oli pärandatud talle ja läks laevastikuga Inglismaad vallutama ning vahepeal kuningaks kuulutatud Harold hukkus ja William Vallutaja kuulutati uueks kuningaks ning tekkis Inglismaa- Normandia kuningriik.

Henry II

Mar 5, 1133

Henry II elas 5. märts 1133 – 6. juuli 1189 ja oli Inglismaa kuningas 1154–1189. Lisaks ka Anjou krahv ja Normandia hertsog. Henry II pani aluse Plantagenet'i dünastiale. Henry II valitsusajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsaimaks riigiks, jäädes alla vaid Saksa-Rooma riigile. Henry käes oli peaaegu pool Prantsusmaad. Henry II püüdis laiendada oma võimu Rooma-katoliku kiriku üle Inglismaal.

John Maata

1166

John Maata elas detsember 1166 või 1167 kuni oktoober 1216 ja oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv. Ta läks ajalukku, sest kaotas oma valitsusajal suure osa Inglismaa aladest Prantsusmaal.

Henry III

Oct 1, 1207

Henry III (1. oktoober 1207 – 16. november 1272) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog aastatel 1216–1272. Henry III isa oli kuningas John Maata ja ema Angoulême'i Isabella, ta oli isa surma järel võimule saades 9-aastane, kuni 1227. aastani valitsesid tema eest sisuliselt regendid. Suure osa oma valitsusajast võitles ta parunitega Magna Charta ja kuninglike õiguste pärast ning oli viimaks sunnitud 1264. aastal kokku kutsuma esimese parlamendi.

"Suur vabaduskiri"

Jun 15, 1215

Suur vabaduskiri on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all. Sätestas, et kuningas peab alluma seadustele, määras kindlaks aadlike, vaimulike ja linnade õigused. Kõik olid võrdsed kohtu ja Jumala ees.

Inglise parlament

1264

Henri III taheti, et kuningas peaks nõu suure nõukoguga, kuhu kuulusid peapiiskopid, piiskopid, abtid, parunid ja krahvid. See loodi 1264. aastal ja seda hakati nimetama parlamendiks. 1265. a. kutsuti istungitele ka alamaadli, linnade ja maapiirkondade esindajaid, parlament muutus üleriigiliseks rahvaesinduseks. Ta jagunes ülemkojaks ja alamkojaks.

Saja-aastane sõda

1337

Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu. Sõja põhjus oli see, et Inglismaa kuningadünastia Inglise kuningas Edward III taotles Prantsusmaa trooni. Prantslased panid, aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI. Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegelik sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias.