Geokronoloogiline skaala Raimond R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid makoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid– mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõitatuslik, teadlastele seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitium

485 BCE

Soojades troopimeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelstiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suurteksning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmanri siseala kattis kõrb, ning seal suutsid elada vaid roomajad, keda oli maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Suurim taimtoiduline roomaja sel ajastul oli Edaphosairis, kelle pikkuseks oli 4meetrit. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses elustik liigivaene.Väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine jättis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes ilmused suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Tekkisid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetades välja eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt plesiosaurus. Meredes elasid ka tänapäevst tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad ja paljud teised.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimsed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks taimeks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrid, kuid ka loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes, tekkisid korduvad jäätumised ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algul ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Ajastu jooksul surid välja mitmed imetaja- ja linnuliigid. Põhjuseks võis olla inimese kasvav mõjuv planeedi elustikul.