Geokronoloogiline skaala Patrik EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6mld - 4mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidi sajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atomsfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatusena. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades ja troopilistes veekogudes elas rikkalik elustik. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Ajastu lõppes jääajaga, mil ookeanitest alanes vesi lausa 100 meetri võrra ning selle tagajärjel toimus mereloomade massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu troopiliste temperatuuridega meredes kujunesid välja mereloomade poolt valmistatud rifid. Maismaale hakkasid jõudma ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffide arv suurenes. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal elama.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiigel hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidelmandri sisealadel laiusid suured kõrbed. See oli justnimelt hea roomajatele, kes seal ilusti hakkama said. Permi ajastu lõpus juhtus katastroof, mille tagajärjel suri välja koguni kuni 95% kõikidest olemas olnud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algne elustik oli väga liigivaene. Möödunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmusid esimesed väiksemad imetajad.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanide elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Hakkasid tekkima ka esimesed õistaimed, mis hakkasid maailmas ka kiirelt vohama ja lõpuks domineeris kogu maailma maismaataimestikus. Maismaal elasid ikka veel dinosaurused, samal ajal arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid.

Paleogeen

66 BCE

Algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elsaid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid. Seejärel läks killma järk-järgult jahedamaks. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja linnud ning rotid kui ka hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, millega kaasnes korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algul ilmusid inimeste vahetud eellased. Kvaternaari jooksul surid välja palju linnu-ja imetajaliike. Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga plaanedi elustikule.