Geokronoloogiline skaala Lisanna R2

Hadaikum, Maa teke

4600 BCE

Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim.
Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale.
Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Hadaikum algas Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe, väikeste lapikestena on neid leitud vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Kuna hadaikumist on pärit väga vähe kivimeid, on meie teadmised Maa varajase perioodi kohta lünklikud.

Eelkambrium

Period: 4600 BCE to 542 BCE

Hadaikum, Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stomatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purparbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum- elu teke

3800 BCE

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoiitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum ehk agueoon.
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitab pehmekhaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum- mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Mitmerakulised organismid hakkasid proterosoikumi lõpus kiiresti levima ja arenema, kulmineerudes ülemaailmse levikuga Ediacara faunana ja hiljem, proterosoikumi lõppedes, kambriumi plahvatusega. Ühe hüpoteesi väitel asustasid need primitiivseimad loomariigi esindajad varem vaid külmemaid piirkondi, kuna soojematel aladel pakkusid kõrgele temperatuurile kohastunud prokarüoodid liiga palju konkurentsi. Kliima külmenemine andis eelise aga mitmerakulistele ja need said lõpuks ülemaailmselt levida.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Kambrium- esimesed kalad

535 BCE

Tekkisid esimesed kalad.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Ordoviitsium- esimesed maismaataimed

480 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed.

Siluri ajastu

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja tilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.

Devon- esimesed metsad

385 BCE

Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Devon- esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama

Karboni ajastu

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad.

Permi ajastu

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 62 BCE

Triiase ajastu

250 BCE

Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud välja suremisest taastumiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat.

Triias- dinosauruste ilmumine

225 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Triias- imetajate ilmumine

201 BCE

Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura ajastu

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Juura- esimesed linnud

150 BCE

Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud.

Kriidi ajastu

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestikus.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega,keda tuntakse rudistide all. Maismaal valitsesid dinosaurused,arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus.

Kriit- esimesed roomajad

140 BCE

Ilmusid esimesed roomajad.

Kriit- esimesed õistaimed

130 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.

Kriit- esimesed mesilased

100 BCE

Arenesid välja esimesed mesilased.

Kriit- dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Paleogeen

65 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Paleogeen- esimesed jänesed

53 BCE

Arenesid välja esimesed jänesed.

Paleogeen- kasside teke

30 BCE

Tekkisid esimesed armsad kassid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Neogeen- inimahvide teke

5 BCE

Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.

Kvaternaari ajastu

2 BCE

Ilmusid vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid surid välja, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.