Geokronoloogiline skaala Allex R2

Hadaikum, maa teke

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum, kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkas kokku suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum - Esimesed üherakulised organismid

3800 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum e. Agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum - Esimesed mitmerakulised organismid

2100 BCE

Tänu fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.

Kambrium - Tekkisid skeletiga organismid/Tekkisid peamised organismide ehitustüübid

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest koomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse ka kambriumi plahvatuse all.
Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad ning arvatavasti kujunes välisskelett vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum e. Vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambrium - Esimesed kalad

535 BCE

Merevette tekkisid esimesed kalad

Ordoviitsium - Esimesed maismaataimed

480 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Siluri ajastu

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning maismaad hakkasid asustama ka loomad )tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon - Esimesed metsad

375 BCE

Ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Devon - Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Ajastu lõpul ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

Karboni ajastu

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutelja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad.

Permi ajastu

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum e. Keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triiase ajastu

250 BCE

Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud välja suremisest taastumiseks kulus elustikul 10mln aastat.

Triias - Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Triias - Imetajate ilmumine

201 BCE

Sellest ajastust on teada esimeste imetajate teke

Juura ajastu

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Juura - Esimesed linnud

150 BCE

On teada esimeste lindude teke. Need olid väljaarenenud ka dinosaurustest.

Kriit - Esimesed roomajad

140 BCE

Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid ning arenesid välja roomajad.

Kriit - Esimesed õistaimed

130 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus

Kriit - Esimesed mesilased

100 BCE

Sellest ajastust on teada esimesed märked mesilaste tegutsemisest ja olemas olemisest.

Kriit - Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Igatahes väga kurb aeg.

Kainosoikum e. Uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Paleogeen

65 BCE

Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Paleogeen - Esimesed jänesed

53 BCE

Ilus aeg. Jänesed on ju nunnud.

Paleogeen - Kasside teke

30 BCE

Kaslased moodustavad siiani väga suure osa tänapäeva loomariigist.

Neogeeni ajastu

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Neogeen - Inimahvide teke

5 BCE

Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Inimese areng
Kestis umbes 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsioon on inimeste eellased perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed- Homo sapiens'id. Välja on surnud mitmed imetajad: suured mammutid, ninasarvikud ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.