Geokronoloogiline skaala Alexander R2

  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Hadaikum Kuu teke

    Hadaikum Kuu teke
    Kuu tekkis kui maakera põrkas kokku taevakehaga.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Meredes hakkasid moodustuma esimesed elu vormid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambrium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Kambrium vastab ajavahemikule 542–485,4 miljonit aastat tagasi. Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Ordoviitsium vastab ajavahemikule 485–443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Silur on geokronoloogiline üksus ja kronostratigraafiline üksus. Silur algas 443 miljonit aastat tagasi ning lõppes 419 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Devon on geokronoloogiline üksus ja kronostratigraafiline üksus. Devon algas 419 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu. Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karbon on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Karbon vastab ajavahemikule 359-299 miljonit aastat tagasi. Karbon kuulub Paleosoikumi aegkonda. Karbonile eelneb Devon ning järgneb Perm. Karbon jagatakse kaheks ajastikuks. Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Perm on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Perm vastab ajavahemikule 299-251 miljonit aastat tagasi. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Triias on kronostratigraafiline üksus ladestu ning geokronoloogiline üksus ajastu. Triias vastab ajavahemikule 251-201 miljonit aastat tagasi. Triias kuulub Mesosoikumi aegkonda. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikume keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Juura on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus, mis vastab ajavahemikule 201-145 miljonit aastat tagasi. Juura kuulub Mesosoikumi aegkonda. Juurale eelneb Triias ning järgneb Kriit.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kriit on kronostratigraafiline üksus ladestu ning geokronoloogiline üksus ajastu. Kriit vastab ajavahemikule 145-65 miljonit aastat tagasi. Kriit kuulub Mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Kriidile eelneb Juura ning järgneb Kainosoikumi vanim ajastu Paleogeen.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Paleogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Paleogeen vastab ajavahemikule 65...23 miljonit aastat tagasi. Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda, olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen.
  • Period: 66 BCE to 1 CE

    Kainosoikum e uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Neogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Neogeen vastab ajavahemikule 23–2 miljonit aastat tagasi. Neogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda. Neogeenile eelneb Paleogeen ja järgneb Kvaternaar.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaarile eelnes neogeen. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt. Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist.