Esimene Maailmasõda

Franz Ferdinand´i surm

Jun 28, 1914

Sellel daatumil mõrvas Gavrilo Princip Franz Ferdinandi, kes sai peaaegu Austria- Ungari troonipärijaks. Samal päeval kuulutas ka A-U sõja Serbiale.

Esimese Maailmasõja algus

Jul 28, 1914

Saksamaa sissetung Belgiasse

Aug 4, 1914

Sellel daatumil alustas Saksamaa ssissetungi Belgiasse. Saksamaa sai seal tugevat vastupanu, mis nendele ei meeldinud. Saksamaa agressiivsest käitumisest sai teada kohu maailm, ning tagajärel muutusid riikide tunded Saksamaa vastu väga negatiivseks.

Venelaste esimesed sõjasammud

Aug 17, 1914

Kaks Vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale. Selle pärast, et Vene armee oli nõrk, liikus see kiiresti.

Saksamaa sissetung Prantsusmaa piirile.

Period: Aug 21, 1914 to Aug 25, 1914

Sellel daatumil toimunud lahingul said prantslased ja britid räigelt lüüa Saksamaa poolt. Prantslased ja britid taandusid Pariisi lähedale, mis oli Saksamaa peamiseks sihtpunktiks.

Marne´i lahing

Sep 5, 1914

Saksa rinne jõudis Pariisi 35 km kaugusele suhteliselt lühikese ajaga. Prantsusmaa viimane rinne põrkas Sakslastega 5. septembril ning hakkas Marne´i lahing. Sakslased pidid lõpuks taanduma. Schlieffeni plaan kukkus läbi.

Jõulurahu

Dec 24, 1914

1. detsembri 1914 õhtul tegid britid ja sakslased enda vahel ajutise rahu. Sõdurid mõlemast rindest väljusid "ei kellegi maale" (ingl. k No man´s land), relvadeta ja rõõmuga nende nägudes. Mõlemad kinkisid üksteisele jõulukinke, mängisid jalgpalli ja lihtsalt veetsid hästi aega. 26. detsembril juhatuste rahutuste pärast mõlemad pooled pidid lahkuma tagasi oma kaevikutesse.

Ypres´i teine lahing

Period: Apr 22, 1915 to May 15, 1915

Ypres´i teine lahing on tuntud selle pärast, et see oli esimene lahing Esimeses Maailmasõjas, kus relvana kasutati mürkgaasi. Kasutusele ja tootmisele võtsid seda esimestena Saksamaa. Tol päeval oli tuule suund soodne Saksamaa jaoks mis lasi mürkgaasile kanistritest kergelt lennata prantslaste rinnele. Prantslased nägid kuidas nende poole liigu aeglane kollane pilv. Kui nad tajusid, et tegu oli mürkgaasiga, oli liiga hilja. Sakslased olid imestunud gaasi efektiivsuses.

Verduni lahing

Period: Feb 21, 1916 to Dec 18, 1916

1. MS kõige kauem lahing, mille osapooled: Saksamaa ja Prantsusmaa võitlesid vaevulise jõu ja verega. Samuti on see lahing tuntud selle pärast, et seal kasutati mõlema poole poolt kõige rohkem suurtükkide moona. Suurtükkidest lasti nii palju, et ühe lahingu alal, kus oli tihe mets, tekkis tulekahju.

Somme´i lahing

Jul 1, 1916

Samal ajal, kui prantslased vaevalt hoidsid oma positsioone Verduni lahingus, päästis neid samal ajavahemikul alganud Somme ´i lahing.
Miks päästis? Kuna suur arv sakslasi läksid sõdima Somme´le, mis pehmendas sakslaste vastupanu Verdunil.
Somme´i lahing on tuntud kui ajaloo üks kõige verisematest lahingutest, milles summaarselt suri üle 1,2 miljonit meest.

Esimese Maailmasõja lõpp

Nov 11, 1918

Ametlikuks sõja lõpuks peetakse Saksamaa alistumist. Peale seda kõik riigid lõpetasid sõdimise ning 28. juunil 1919 allkirjastasid sõja suurimad riigid Versailles vaherahu.