Eesti iseseisvumine

I maailmasõda

Jul 28, 1914

Esimene maailmasõda oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Sõja päästis valla 28. juunil 1914 Sarajevos toimunud Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi atentaat, mille pani toime Jugoslaavia natsionalist Gavrilo Princip. Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, mis tekitas ka Euroopas diplomaatilise kriisi.

Veebruarirevolutsioon

Mar 8, 1917

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tõttu. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.

Märtsirevolutsioon Tallinnas

Mar 15, 1917

Veebruarirevolutsioon jõudis märtsis Tallinna. Toimusid töölisstreigid ja miitingud.

Eesti autonoomia määrus

Mar 30, 1917

Pärast Vene veebruarirevolutsiooni asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. Kinnitati määrus, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu/Maapäev.

Maanõukogu esimene koosolek

Jul 14, 1917

Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta 14. juulil Toompea lossi Valges saalis. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 maaliitlast, 11 radikaalsotsialisti, 9 vähemlast, 8 esseeri, 7 demokraati, 5 enamlast, 4 radikaaldemokraati, 1 baltisakslane, 1 eestirootslane ning 3 parteitut.

Oktoobrirevolutsioon Petrogradis

Oct 25, 1917

Enamlased üritavad Venemaal võimu haarata.

Oktoobrirevolutsioon Eestis

Oct 27, 1917

Bolševikud haaravad võimu ja moodustatakse Sõja-Revolutsioonikomitee.

Maapäeva kogunemine

Nov 15, 1917

Maanõukogu nimetab end Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Samal päeval saadeti Maanõukogu enamlaste poolt laiali.

Saksa pealetungi algus

Feb 18, 1918

Algab Saksa pealetung idarindel ning järgmisel päeval annab Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele.

Eesti iseseisvusmanifest

Feb 24, 1918

Eesti päästevkomitee kuulutab iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud.

Ajutise valitsuse moodustumine

Feb 25, 1918

Tallinnas moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks Konstantin Päts), mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne Saksa vägede saabumist Tallinna ja okupatsioonivõimu kehtestamist.

Ajutine Valitsus lepe sakslastega

Nov 19, 1918

Eesti Ajutise Valitsuse esindajad sõlmisid Saksamaa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Punaarmee alustas pealetungi Narvale ja algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel.

Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamine

Nov 29, 1918

Eesti Töörahva Kommuun oli vormiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik.

Kindral Laidoneri ametisse määramine

Dec 23, 1918

Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner.

Eesti pealetung

Jan 7, 1919

Vahepeal ümber korraldatud Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustasid üldist vastupealetungi (pealetung algab Kehra jaamast ja liigub Tapale). Veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt Julius Kuperjanovi pataljonil.

Utria dessant

Jan 17, 1919

Eesti Vabadussõja ajal toimunud suurim meredessantoperatsoon, kus Eesti väeosad maabusid Utria rannas Nõukogude vägede tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, luues eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele.

Narva lahing

Jan 19, 1919

Narva linnas Utria dessandis maabunud dessantvägede ja Punaarmee vaheline lahing, mille käigus vabastati Narva punavägedest.

Asutava Kogu kokkutulek Estonia teatris

Apr 23, 1919

Asutava Kogu esimeheks sai seega A. Rei ja esimese valitsuse moodustas O. Strandman. Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ja määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine kord. Asuti ette valmistama maaseadust ja põhiseadust.

Landeswehri sõda

Jun 5, 1919

Sõda baltisakslaste (kes tahtsid oma hertsogiriiki) ja eestlaste vahel.

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel peetud lahing. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

Vaherahu

Jan 3, 1920

Venemaa ja Eesti vahel hakkab kehtima vaherahu, mis eelneb Tartu rahule.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.