Ajaloo perioodid

Muinasaeg

1 CE

ehk ürgaeg, ehk esiajalooline aeg, ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Vanaaeg

476

Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.

Keskaeg

476

Varakeskaeg 5.–11. sajand
Kõrgkeskaeg 11. sajandist 13. sajandi lõpuni
Hiliskeskaeg 14. sajandist 16. sajandi alguseni Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus)kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus).
Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395. aastast (Ida-Rooma riigi teke)1453. aastani (Ida-Rooma riigi hukk), Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517.

Uusaeg

Jan 1, 1500

Uusaeg, ka modernism (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.

Uusimaeg

Jan 1, 1918

Uusim aeg on ajaloo periodiseeringus tavaliselt uusajale järgnev hiliseim periood. Selle algus paigutatakse enamasti perioodi 19.–20. sajandi vahetusest (nõukogude historiograafias 1917) Teise maailmasõja lõpuni 1945. aastal. 1918–1938: aeg kahe maailmasõja vahel; 1939–1945: Teine maailmasõda; 1945–1991: aeg Teisest maailmasõjast Nõukogude Liidu lagunemiseni; 1991-k.a: tänapäev.