Zzzzzz

Geokronoloogiline skaala. Kris Markus G2R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestvus 4,6mld-4mld. Kivimeid leidub Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Kestus 4 mld- 2.5 mld aastat tagasi. Kliima muutus stabiilsemaks ning sulanud oleku asemel hakkas Maa jahtuma. Veeauru kondenseerumisel tekkisid ookeanid. Meredes arenesid algelised eluvormid. Kui hapnik segunes ookeanides rauaga, kogunes merepõhjale roostetanud raud. Vöödilise raua moodustumine jätkus ning hapnik vabanes atmosfääri. Sellepärast on see sündmus suur hapnikuga varustamise sündmus. Kuu orbiidil olemine stabiliseeris ka Maa võnkumise ning tekkisid aastaajad.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Eluteke

    Eluteke
    Esimene elu arenes oletatavalt 3.8 mld aastat tagasi veealustes leeliselementides ning põhines tõenäoliselt pigem RNA-l kui DNA-l. Seal elasid ürgbakterid ehk arhed, kelle jälgi on leitud 2,5 miljardi aasta vanustest ladestustest.
  • 3500 BCE

    Stromatoliitide teke

    Stromatoliitide teke
    Stromatoliidid hakkasid arenema 3.5 mld aastat tagasi. Praegu võib neid kohata nt Austraalias. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Kestus 2500-542 mln. a tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistastuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    Ei ole teada, kuidas täpselt mitmerakulised organinmid tekivad, kuid oletatakse, et üherakulised olendid võisid koostada kolooniaid ning seeläbi võisid areneda mitmerakulised organismid (lisatud pildina skeem).
  • 1500 BCE

    Eukarüootide areng

    Eukarüootide areng
    Eukarüoodid jagunevad kolme rühma: tänapäevaste taimede esivanemad, seente esivanemad ja loomade esivanemad. Need jagunevad eraldi liinideks ja arenevad eraldi. Me ei tea, millises järjekorras need kolm rühma omavahel lahku läksid. Sel ajal olid nad tõenäoliselt kõik veel üherakulised organismid.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestus 542-485 mln. a tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide (tänapäevased) ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda elulutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; need olid oluliseks toiduks loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evulutsioonile.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Faneresoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
    Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Esimesed kalaliigid on agnaadid, ehk lõualuuta kalad. Üheks esimeseks lõualuuta kalaliigi näiteks on Haikouichthys. Hilise Kambriumi ajal ilmusid esmakordselt angerjasarnased lõualuudeta kalad, keda nimetatakse konodontideks ning väikesed peamiselt soomustega kalad, keda nimetatakse ostrakodermideks. Enamik lõualuudeta kalu on kahjuks nüüdseks välja surnud.
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestus 485-443 mln. aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triolobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli aldavalt soe, kuid ajastu lõoul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • 470 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
    Esimesed maismaamaataimed ilmusid Ordoviitsiumi perioodil, kui elu mitmekesistus kiiresti. Need olid mittevaskullaarsed taimed, nagu samblad ja maksarohud, millel puudusid sügavad juured.
  • 460 BCE

    Kalade jagunemine

    Kalade jagunemine
    Kalad jagunevad kahte suurde rühma: luukala ja kõhrkala. Kõhrkaladel, nagu nimigi ütleb, on luustikud pigem kõhrest kui kõvemast luust. Nende hulka kuuluvad lõpuks kõik haid, uisud ja kiired.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestus 443-419 mln. a tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus 419-359 mln. aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asutanud kalad, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • 397 BCE

    Esimesed neljajalgsed

    Esimesed neljajalgsed
    Esimesed neljajalgsed ehk tetrapoodid arenevad sellistest vaheliikidest nagu Tiktaalik. Nad arenesid tõenäoliselt madalates magevee elupaikades. Tetrapoodid jätkavad maa vallutamist ja neist saavad alguse kõik kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestus 359-299 mln. a tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 315 BCE

    Arthropleura

    Arthropleura
    Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2.6 meetrit.
  • 306 BCE

    Pangea

    Pangea
    Pangea hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Kestus 299-152 mln. a tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaluu suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.
  • 280 BCE

    Edaphosaurus

    Edaphosaurus
    Permi ajastul elanud kuni 4m pikkune Edaphosaurus oli üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 233 BCE

    Dinosauruste ilmumine/vanim dinosaurus

    Dinosauruste ilmumine/vanim dinosaurus
    Dinosaurused ilmusid esmakordselt triiase perioodil, ajavahemikus 243–233,23 miljonit aastat tagasi, kuid dinosauruste täpne päritolu ja ajaline areng ei ole kindlalt teada. Dinosaurustest said domineerivad maismaaselgroogsed pärast 201,3 miljonit aastat tagasi toimunud triiase – juura väljasuremislainet. Kõige vanem teadaolev dinosaurus on Eoraptor, tema fossiilid leiti umbes 231 miljoni aasta vanusest Argentina kaljust.
  • 200 BCE

    Imetajate ilmumine

    Imetajate ilmumine
    Imetajad ilmusid umbes 200 mln aastat tagasi. Imetajate areng on läbinud paljusid etappe alates nende sünapsiliste esivanemate esmakordsest ilmnemisest hilise karboni perioodi ajal. Triiase keskpaigaks oli palju liike, mis nägid välja nagu imetajad. Tänapäevaste imetajateni viiv põlvkond lagunes juura ajal Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
  • 130 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
    Esimesed õistaimed ilmuvad pärast kiiret arenguperioodi ning hakkasid mängima suurt rolli kogu Maa maismaataimestikus. Arvatakse, et õistaimed võisid välja kujuneda puudest. Üks kõige varasemaid teadaolevaid õistaimi on Archefructus.
  • 100 BCE

    Argentinosaurus

    Argentinosaurus
    Kriidiajastu dinosaurused saavutavad oma tipu. Umbes sel ajal elab hiiglaslik sauropood Argentinosaurus, keda peetakse Maa ajaloo suurimaks maismaaloomaks. Ta kaalus umbes 50 000 - 100 000 kg ning oli 22 - 35 meetrit pikk.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestus 66-23 mln. a tagasi. Pärast suurt liikide väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks said heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid suured rohumaad - preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
    Kriidi lõpul toimunud väljasuremine hävitab hulgaliselt liike, sealhulgas kõiki hiiglaslikke roomajaid: dinosauruseid, pterosauruseid, ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Samuti hävitatakse ammoniidid. Kustumine vabastab tee imetajatele, kes jätkavad planeedi domineerimist. Väjasuremise üheks suurimaks põhjuseks loetakse meteoriidiplahvatust.
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestus 23-2.5 mln. a tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 7 BCE

    Gorillade teke

    Gorillade teke
    Neogeeni ajastul hargnevad gorillad teistest ahvilistest.
  • 3 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
    Tekkisid inimahvid.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestus 2.5-0 mln. aastat tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud elolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapoens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.