I üldlaulupidu

I üldlaulupidu

Jun 30, 1869

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid.

II Üldlaulupidu

Jul 2, 1879

II üldlaulupidu toimus 2.-4. juulil (vkj 20.–22. juuni) 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit.

III Üldlaulupidu

Jun 23, 1880

III üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil (vkj. 11.–13. juunil) 1880 Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks.

IV Üldlaulupidu

Jun 27, 1891

IV üldlaulupidu toimus 27.–29. juunil (vkj 15.–17. juunil) 1891 Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Liivimaa kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo põhjenduseks Aleksander III valitsemisaasta tähistamine

V Üldlaulupidu

Jun 30, 1894

V üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini (vkj 18.–20. juunil) 1894. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aastapäeva. V laulupidu on Tartus peetutest viimane.

VI Üldlaulupidu

Jun 20, 1896

VI üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil (vkj 8.–10. juunil) 1896 Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai II kroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid üldjuhid Karl August Hermann, Johannes Kappel, Konstantin Türnpu ja David Otto Wirkhaus. Peol osales 410 esinejate rühma 5681 tegelasega, sealhulgas 2960 segakoorilauljat, 1881 meeskoorilauljat ja 840 pillimängijat. Pidu toimus Riesenkampfi l praeguse bussijaama lähedal, kuhu oli ehitatud ka kõlakoda.

VII Üldlaulupidu

Jun 25, 1910

VII üldlaulupidu toimus 25.–27. juunil 1910 Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus.Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega.

VIII Üldlaulupidu

Jun 30, 1923

VIII üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1923. aastal Tallinnas. Pidustuse korraldas Eesti Lauljate Liit. Kooride üldjuhid olid Anton Kasemets ja Juhan Simm, puhkpilliorkestreid juhatas Eduard Knude ja sõjaväeorkestreid Georg Reder. Laulupeo avakõne pidas riigivanem Juhan Kukk ning lõpukõne Riigikogu esimees Jaan Tõnisson. Peol osales 386 esinejate rühma 10 562 liikmega. Laulupidu peeti Rohelisel aasal praeguse Kadrioru staadioni kohal.

IX Üldlaulupidu

Jun 30, 1928

IX üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1928. aastal Tallinnas. Esmakordselt toimus pidu Tallinna lauluväljakul, kuhu rajati vahetult enne pidu puust laululava. Peol osales 436 laulukoori-orkestrit 15 049 tegelasega. Eestlaste koore oli tulnud ka Lätist, Soomest ja Ühendriikidest. Lisaks kohalikele kooridele esinesid peo kolmandal päeval veel Soome Kooriliidu ühendkoor, Läti üliõpilassegakoor ja Norra üliõpilasnaiskoor. Kuulajaid oli laulupeol hinnanguliselt 150 000.

X Üldlaulupidu

Jun 23, 1933

X üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil 1933 Tallinnas. Kooride üldjuhid oli Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik ja Verner Nerep ning orkestreid juhatas Raimund Kull. Laulupeol osales ligi 500 esinejate rühma 16 500 laulja-pillimehega. Esmakordselt esinesid eraldi kooriliigina 19 naiskoori 626 lauljaga. Ka jagati sega- ja meeskoorid esimest korda kunstilise suutlikkuse alusel üld- ja erikoorideks. Laulupidu kanti esimest korda raadios üle.

XI Üldlaulupidu

Jun 23, 1938

XI üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil 1938 Tallinnas. Kooride üldjuhid oli Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik, Verner Nerep ja Evald Aav ning orkestreid juhatas Raimund Kull. Laulupeol osales 569 esinejate rühma 17 501 laulja-pillimängijaga.[1]

XII Üldlaulupidu

Jun 28, 1947

XII üldlaulupidu toimus 28.–29. juunil 1947 Tallinnas. Alates XII laulupeost toimusid pidustused kommunistliku partei ja valitsuse range kontrolli all. Peo korraldasid Laulupeo Peakomisjon ja Üldlaulupeo Büroo 1945. aastal välja antud XII üldlaulupeo korraldamise määruse alusel. Esmakordselt kanti üldlaulupeol ette Gustav Ernesaksa laul "Mu isamaa on minu arm".

XIII Üldlaulupidu

Jun 21, 1950

XIII üldlaulupidu toimus 21.–23. juulil 1950 Tallinnas. Okupatsioonivõim kaotas laulupidude nummerduse ning XIII üldlaulupidu nimetati lihtsalt toimumisaasta järgi 1950. aasta üldlaulupeoks. Lisaks lülitati laulupeo kavva kaevurite ja Nõukogude armee koori esinemine. Enne laulupidu arreteeriti üldjuhid Riho Päts, Alfred Karindi ja Tuudur Vettik.

XIV Üldlaulupidu

Jul 20, 1955

XIV üldlaulupidu toimus 20.–22. juulil 1955 Tallinnas. Peo kavas oli 66 laulu, millest eesti autoritelt olid vaid pooled. Lisaks sega-, mees-, nais- ja lastekooridele olid esimest korda ette nähtud eraldi kooriliigina vene koorid. Iseseisvalt kutsuti veel esinema sõdurite koor ja mereväelaste koor

XV Üldlaulupidu

Jul 20, 1960

XV üldlaulupidu toimus 20. ja 21. juulil 1960 Tallinnas. Esimest korda esineti praeguse laulukaare all. Peo lõppedes laulsid koorid omal algatusel Gustav Ernesaksa lugu "Mu isamaa on minu arm". Sealtpeale on laulupeod ka ametlikult selle looga lõpetatud.

XVI Üldlaulupidu

Jul 17, 1965

XVI üldlaulupidu toimus 17. ja 18. juulil 1965 Tallinna Lauluväljakul. Esimest korda esinesid laulupeol sümfooniaorkestrid.
Üldlaulupeo Peakomisjoni esimees oli Arnold Green. Alaliselt alustas tööd laulupeo büroo, mille juhiks sai Ilmar Moss.
Laupäeval, 17. juulil kell 14.30 algas pidulik rongkäik ning kell 17.30 laulupeo avatseremoonia ja esimene kontsert. Pühapäeval, 18. juulil kell 13 algas laulupeo teine kontsert. Laulupeol osales 690 kollektiivi 25 806 laulja ja mängijaga.

XVII Üldlaulupidu

Jun 27, 1969

XVII üldlaulupidu toimus 27.–29. juunil 1969 Tallinnas. Ka peeti kaks nädalat enne juubelipidu laulupidu Tartus, meenutamaks saja aasta möödumist seal toimunud I üldlaulupeost. Kuna esimesel üldlaulupeol osalesid ainult mehed, esinesid ka tookordsel Tartu peol ainult mees- ja poistekoorid ning puhkpilliorkestrid.

XXII Üldlaulupidu

Jul 2, 1994

XXII üldlaulupidu toimus 2. ja 3. juulil 1994. aastal Tallinnas. Peoga tähistati 125 aasta möödumist I üldlaulupeost. Peo muusikajuht oli Kuno Areng, segakooride üldjuht Ants Üleoja, naiskooride üldjuht Vaike Uibopuu, meeskooride üldjuht Jüri Rent, lastekooride üldjuht Lennart Jõela, poistekooride üldjuht Venno Laul ja puhkpilliorkestrite üldjuht Heldur Saade. Laulupeo lavastas Mikk Mikiver.

XXIII Üldlaulupidu

Jul 3, 1999

XXIII üldlaulupidu toimus 3. ja 4. juulil 1999 Tallinnas. Peo kunstijuht oli Ants Soots ja lavastaja Arne Mikk. Koore ja orkestreid juhatas kokku 31 dirigenti. Peol osales 856 esinejate rühma 24 875 liikmega.

XXIV Üldlaulupidu

Jul 3, 2004

XXIV üldlaulupidu toimus 3. ja 4. juulil 2004. aastal Tallinnas. Peo kunstiline juht oli Alo Ritsing ja lavastaja Raivo Trass.
Laulupeol osalesid meeskoorid, segakoorid, naiskoorid, lastekoorid, poistekoorid, puhkpilliorkestrid ja mudilaskoorid – kokku 895 esinejate rühma 25 980 tegelasega. Peole saabus 1500 lauljat välismaalt, teiste hulgas väliseesti koorid Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Ukrainast ja Venemaalt.

XXV Üldlaulupidu

Jul 4, 2009

XXV üldlaulupidu oli 4. ja 5. juulil 2009 Tallinnas toimunud üldlaulupidu. Laulupeo kunstiline juht ja meeskooride üldjuht oli Ants Soots.
Laulupeo esimesel kontserdil käis umbes 75 000 inimest ja teisel üle 100 000. Piletiga pealtvaatajaid oli lisaks lauljatele ja nende saatjatele esimesel päeval 52 000 ja teisel päeval 68 000.

XXVI Üldlaulupidu

Jul 5, 2014

XXVI üldlaulupidu toimus 5.–6. juulil 2014 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht oli Hirvo Surva. Laulupeo liigijuhid olid Aarne Saluveer, Maarja Soone, Indrek Vijard, Heli Jürgenson, Triin Koch, Mikk Üleoja, Peeter Saan ja Jüri-Ruut Kangur. Lavastusmeeskonda kuulusid Riina Roose, Anu Lamp ja Veiko Tubin. Toimus 2 kontserti: "Aja puudutus" 5. juulil kl 20–24 ja "Puudutuse aeg" 6. juulil kl 14–20.