Geokronoloogiline skaala- Raudsepp G2E

By kristi raudsepp
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum.

    Hadaikum algas Maa kujunemisega. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe. Oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Suure taevakeha ja Maa kokkupõrkel tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid ning suur osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud segroogsete rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nt. koda tigudel.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajstu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered maismaaks. See tõi kaasa mereelustikku massilise väljasuremise.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

    Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Tekkisid esimesed maismaa taimed, mis olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Tulid esimesed loomad (tuhatjalgsed, skorpionid).
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

    Troopikameredes elutses rikkalik põhjaelustik. Paljud selle aja kalad kasvasid suureks ja olid selleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid mõndade tänapäevaste taimede eellased. õleujutavatel aladel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatest tekkis lennuvõime, ning ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Ülekaalus olid roomajad. Maal suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

    Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes olid nüüd peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammonniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Leidus juba tänapäevast tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimede metsaga.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanid olid asustatud plesio- ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehma sarve meenutavate karpidega. Maal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul meteoriidiplahvatuse tagajärjel hävisid dinosaurused, paljud roomajad jt.
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur ja liigirikkas rühm. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenemine , valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia ning taimestiku ja loomastiku põhijooned omandasi tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid esimesed inim eellased.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inemese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese ehk homo sapiensi tekkimiseni.