Rahvuslik liikumine

Rahvusluse tõus

1801

1. sajandil tekkis uus maailmvaade "rahvuslus" ehk natsionalism. Rahvuslikult mõtlevad inimesed uskusid, et igal rahval peaks olema õigusluua oma riik ja oma asjade üle ise otsustada. Oma rahva liikmetega hakati tundma erilist ühtekuuluvust. Ühtlasi hakati huvi tundma oma keele ja kultuuri vastu. Rahvuslik mõtteviis koondas rahvamasse, andes neile tugeva tunde laengu ning vaimustuse oma isamaast ja kultuurist. Allikas: opiq Pilt: opiq.

Üliõpilasliikumine

1815

Saksa rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid ülikoolid. Üliõpilased ja ärksamad õppejõud hakkasid ühinema isamaalistesse korporatsioonidesse. Esimene korporatsioon asutati 1815. aastal Jenas ning levis sealt paljude teistegi ülikoolide juurde. Allikas: opiq ja pilt: opiq.

Üliõpilasliikumine

1817

Jena üliõpilased võtsid oma lipuvärvideks musta, punase ja kuldkollase, millest sai seejärel saksa rahvusliku liikumise üldine sümbol. 1817 ja 1818 tulid üliõpilased üle Saksamaa kokku, et arutada rahvuse tuleviku üle. Allikas: opiq ja pilt: ei tea

Wartburgi kokkutuleku otsused

Oct 18, 1817

1. oktoobril 1817. aastal kogunes ligi 500 üliõpilast 13 Saksamaa ülikoolist Wartburgi linnusesse kõnekoos­olekule ja peole. Kõnedes väljendatud mõtetest pandi kokku poliitiline programm. Allikas: opiq ja pilt: ei tea

Võimlemisliikumine

1819

Võimlemisliikumise algatajaks ja eestvedajaks oli Friedrich Ludwig Jahn, keda tuntakse „võimlemise isana“. Saksa rahvuslikus liikumises olid väga tähtsal kohal ka võimlemisseltsid. Kes võimles see tunnistas ennast saksa rahvuslaseks. Suurima kande pinna leidis võimlemisliikumine Preisimaal. Tagurlikud valitsused püüdsid ka võimlemisliikumist takstada. 1819. aasta kehtestati Preisimaal ja teistes Saksa riikides võimlemise piirangud. Allikas:opiq ja pilt:https://images.app.goo.gl/R57YvWR6cqEFTgyE9

Rahvuslikud püüdlused 19. saj. algul

1830

Viini kongressil taastati Euroopas absolutistlik valitsemiskorraldus, mis ei arvestanud rahva nõudmiste ega tärganud kokkukuuluvustundega. Kinnistati üksnes valitsejate dünastilised huvid, mis välistasid rahvusriikide tekkimise. Allikas: opiq ja pilt: ei tea

Rahvuslik liikumine Saksamaal

1832

Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusnud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühtseks Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Allikas: opiq ja pilt: opiq.