Ajaloo periodiseerimine

Esiaeg aeg ehk Muinasaeg

Period: 200,000 BCE to 3200 BCE

Esiaeg aeg algas atropogoneesist ehk inimese kujunemisest umbes 3 miljonit aastat tagasi ja kestis kuni hilise rauaaja lõpuni 3200. a eKr mil leiutati kiri. Esiaeg jaguneb kasutusel olevate materjalide järgi Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks ning need kolm perioodi jagunevad omakorga nooremaks, keskmiseks ja vanemaks, mis kõik algasid ja lõppesid piirkonniti eri aegadel.

Kiviaeg

Period: 200,000 BCE to 3000 BCE

Sel perioodil kasutati tööriistade valmistamiseks kivi. Muuhulgas avastati ja hakati kasutama tuld.

Paleoliitikum ehk Noorem Kiviaeg

Period: 200,000 BCE to 20,000 BCE

Algas üle 2 miljoni aasta tagasi ja lõppes ligikaudu 20 000 aastal eKr.

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg

Period: 20,000 BCE to 8000 BCE

Maakerakliima soojenes, mandrijää taandus, algas neoliitiline Revolutsioon, tehti algust loomade kodustamisega ja inimesed ületasid Beringi maasilla, jõudes Ameerika mandrini.

Neoliitikum ehk Noorem Kiviaeg

Period: 8000 BCE to 3000 BCE

Noorem Kiviaeg kestis ligikaudu 8000. aastast eKr kuni 3000 aastani eKr. Õpiti muuhulgas valmistama savinõusid. Levis Neoliitiline Revolutsioon

Pronksiaeg

Period: 3000 BCE to 1200 BCE

Sel perioodil levis kirjasõna ja arenesid esimesed kõrgkultuurid Hiinas, Indias, Mesopotaamias ja Egiptuses. Leiutati kalender, ratas, tähestik, arenes religioon ja hierarhiline süsteem. Pronksiaeg lõppes müstilise mererahva sissetungiga Vahemere maadele ja suurte
Lähis-Ida tsivilisatsioonide kokkuvarisemisega.

Rauaaeg

Period: 1200 BCE to 550 BCE

Rauaaeg algas pärast Pronksiaja tsivilisatsioonide kokkuvarisemist Vahemere ääres u. 1200. aastal ja kestis kuni umbes 550. aastal. Rauaaja jooksul tekkisid Kreekas Minose ja Mükeene kultuurid ja esimesed linnriigid, ning tegutsesid ajaloo ja kultuuri suurimad mõjutajad: Konfutsius, Buddha, Thales, Sokrates, Aristoteles jpt.

Antiik- ehk Vanaaeg

Period: 1200 BCE to 476

Antiikaeg ehk vanaaeg algas kirja leiutamisega u. 1200. aastal eKr ja lõppes Rooma Keisririigi langusega 476. a pKr. Sellesse perioodi jäävad paljud tähtsad sündmused Euroopa ajaloos: 499-449 aastail eKr toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ja 431-404 aastail eKr vapustas Kreeka Maailma Peloponnesose sõda. Müüdi kohaselt rajati 753. aastal Rooma linn; 27. aastal eKr asutati Rooma Keisririik; Algas Kristlik ajaarvamine; 476. aastal langeb Rooma linn sissetungijate kätte - langeb Lääne Rooma riik.

Keskaeg

Period: 476 to Dec 5, 1492

Keskaeg kestis Lääne Rooma riigi langusest 476. aastast kuni Ameerika mandri avastamiseni 1492. aasta 7 detsembrini.

Varakeskaeg ehk pime aeg.

Period: 476 to 1000

Kaos mis tekkis Lääne Rooma langusega 476. aastal kestis edasi ka Keskajal: jätkus Suur Rahvasteränne, mille käigus tekkis Gallias Frangi riik, mis võttis vastu ristiusu kuningas Clodovechi juhtimisel. Sajandied hiljem juhtis riiki Karl Suur, Euroopa Isa, kes 800. aasta 1. Jõulupühal krooniti Püha Rooma Keisriks.

1. sajandil tekkis ja arenes Araabia poolsaarel Islamiusk Prohvet Muhhamedi õpetuste alusel. Viikingid rüüstasid ja asustasid kogu Euroopat, ning ristiusk levis üle kogu kontinendi.

Kõrgkeskaeg

Period: 1000 to 1250

Kõrgkeskaega iseloomustab eelkõige ristiusu agressiivne laiendamine ristisõdade kaudu. Esimene neist kestis 1095-1099 aastail, ning lõppes mitme ristisõdijate riikide rajamisega. 1200. aastail tungisid Aasia steppidest Ida-Euroopasse ja Iraani Mongolid, Sealhulgas aga arenesid Euroopas ülikoolid ja hariduse andmine tervikuna. Ülikoolides arutati skolastilise meetodi alusel. Samas, suuresti tänu Mongolitele arenes veelgi kaubandus.

Hiliskeskaeg

Period: 1250 to Dec 5, 1492

Hiliskeskaega iseloomustavad suuresti riikluse areng, Must Surm, saja-aastanesõda ja Renessanss. Sel ajal usuti vankumatult, et kuningas kehastab jumala tahet, ning sellesarnast mõtteviisi kinnitasid ka valitsejad, kes pidasid lakkamiatult sõdu omavahel. Musta Surma katastroofiline nakkushoog 1349-51. aastail tappis ligi 1/3 Euroopa Rahvastikust ja muuhulgas tekitas Euroopas suure tööjõu puuduse. See haigus kimbutas Vana Maailma veel pärast oma suurt haigestumishoogu veel mitu sajandit edasi.

Varauusaeg

Period: Dec 5, 1492 to 1760

Varakeskaeg on periood Ameerika maailmajagude avastamisest kuni Tööstusliku Pöörde alguseni 18. sajandil. Seda perioodi iseloomustavad Koloniaalsõjad Uues Maailmas, Kapitalismi teke ja areng, ning valgustusajastu. Pärast Kolumbuse reise tekkis suur huvi Ameerika maailmajagude vallutamise vastu: rajati kolooniaid ja tugipunkte, ning transporditi orje tõõtama kolooniatesse. Valgustusajastuga avardus mitmepalgeline maailm Eurooplastele veelgi: arenesid teadus, ning arusaam väliskultuuridest.

Uusaeg

Period: 1760 to Jul 28, 1914

Uusaeg on periood Tööstusliku Pöörde algusest Esimese Maailmasõja alguseni. Uusaega iseloomustavad rahvusluse ja liberaalismi võidukäik Selle perioodi tähtsaimad sündmusedon järgmised: 1775–1783: Ameerika iseseisvumine. 1789: Algab Prantsuse Revolutsioon. 1803-1815: Napoleoni Sõjad. 1814-14: Viini kongress. 1832: Inglismaal avati esimene rongiliin maailmas. 1849: Rahvaste Kevad. 1871: Kuulutati välja Saksa Keisririik. 1878: Berliini kongress. 1914-18: Esimene Maailmasõda.

Kaasaeg ehk tänapäev I

Period: Jul 28, 1914 to Aug 23, 1939

Kaasaeg hõlmab endas sündmusi 1914. a. kuni tänase päevani. Meie kaasaja tähtsaimad sündmused on järgmised: 1914-18: Euroopat laastab Esimene Maailmasõda. 1917: Vene Revolutsioonid 1919: Sõlmitakse Versailles'e rahuleping. 1920-29: Ameerika Ühendriikide majandus tõuseb taevasse - nn. Prosperity ajastu. 1925: Itaalias tulevad võimule Fašistid. 1929: New Yorgi Börsi krahh, algab Suur Depresioon 1933: NSDAP saab võimule Saksamaal. 1936: Müncheni kokkulepe; Suur terror NSVLis.

Kaasaeg ehk tänapäev II

Period: Aug 23, 1939 to 2009

1939: Molotov-Ribbentropi Pakt. 1939-45: Teine Maailmasõda; Holokaust. 1945: ÜRO asutamine San Francisco konverensil. 1948-49: Berliini Blokaad; Külma Sõja algus. 1950: EL. 1950-53: Korea Sõda; Stalini surm. 1955-75: Vietnami Sõda. 1962: Kuuba Raketikriis. Nikita Hruštšov tagandatakse Nõukogude Liidus ametist. 1978-89: Afganistani sõda. 1985: Mihhail Gorbatšov tuleb NSV Liidus võimule. 1991: Nõukogude Liit laguneb. 2001: terroristirünnakud New Yorgis. 2009: Ülemaailmne majanduskriis