Skaala

Geokronoloogiline skaala Arthur A

By arthur.valge
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus suure suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. mis on mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Elu maal tekkis 3,8 mld aastat tagasi
  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    2,1 mld aastat tagasi tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Kasvas planeedil planktiliste vetikate hulk. Ilmus palju uusi selgrootuid rühmasid. Tekkisid esimesed kalad
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestvus 485 mln kuni 443mln aastat tagasi. soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi, Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, nende hulgas tuhatjalgsed, mereskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ilmusid esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestvus 359 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kaasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisüelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Kestvus 300 mln kuni 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Enamus maismaaloomastikust olid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõões Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kun 95% kõigist liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triaas

    Triaas
    Kestvus 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elusti liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meres suurenes ammoniitide ja karpide arv.
  • 200 BCE

    Juraas

    Juraas
    Kestvus 200 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused. Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatus.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased homoniidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestvus 2,5 mln kuni 11 tuhat aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid.