I maailmasõda kuni Vabadussõda

  • Period: to

    I maailmasõda

  • I maailmasõja algus

    I maailmasõja algus
    Algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid, kus hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus
  • Veebruarirevolutsioon

    Veebruarirevolutsioon
    Toitlusrahutused viivad revolutsioonini, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läheb Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
  • Rahvusväeosad

    Rahvusväeosad
    Samal ajal Maapäeva valimistega hakati eesti sõdurite algatusel moodustama Eesti rahvusväeosi. Eesmärk oli kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide kätte reaalne jõud ümberkorraldusteks. 1. Eesti polk moodustati Rakveres, ülemaks sai Johan Laidoner.
  • Streik, miiting ja vanglate põletamine

    Streik, miiting ja vanglate põletamine
    Venemaal toimuvatest rahutustest jõudsid jutud ka Tallinna, mille tulemusena korraldati ülelinnaline streik ja miiting. Miitingus kuuldud kõned ärgitasid inimesi poliitilisi vange vabastama ja seetõttu pandi põlema Paks Margareeta ja ka Toompea vangla
  • Eestlaste demonstratisoon Petrogradis

    Eestlaste demonstratisoon Petrogradis
    Eestlased nõudsid endale autonoomiat. Sündmus oli ettenägematu, kuid hästi organiseeritud ning avaldas seega sügavat muljet. Demonstratsioonis oli osa võtnud 40 000 inimest, sh 15 000 relvastatud sõdurit. Lehvis ka sinimustvalge lipp
  • Autonoomia saamine

    Autonoomia saamine
    Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. Eestimaa ja Liivimaa kubermand liidetakse ühtseks rahvuskubermanguks. Loodi veel uued haldusüksused - Maavalitsus ja Ajutine Maanõukogu - mille eesotsas oli Jaan Poska
  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Maanõukogu kogunemine Toompeal
    Otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni selle kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim eesti Maanõukogule ja kehtivad vaid nende poolt kinnitatud seadused. Kogunemine ei saanud kaua kesta, sest enamlased ajasid selle laiali. Volitused läksid edasi vanematekogule, kes otsustasid, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja avalikult Eesti iseseisvus välja kuulutada. Tagantjärele võib seda pidada Eesti riikluse õiguslikuks tekkeks.
  • Period: to

    Vabadussõda

    Venemaa enamlased unistasid kommunistlikust maailmarevolutsioonist, milleks tuli ühendada Saksa ja Vene revolutsioonilised jõud. Teiste värskete rahvusriikide hulgas jäi ka Eesti nende plaanidele jalgu. Nii ründaski Punaarmee 28. novembril Narvat ja Vabadussõda oli alanud.
  • Saksa pealetung

    Saksa pealetung
    Vene armee põgenes, enamlased löödi Eestist välja
  • Iseseisvusmanifesti heakskiit

    Iseseisvusmanifesti heakskiit
    Juhan Kuke ja Ferdinand Petersoni kirjutatud "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" kiideti vanematekogu poolt heaks. Prooviti see ka Haapsalus ette kanda, kuid sakslased jõudsid ette. Otsustati teha manifestist koopiaid ja saata maakonnalinnadesse, et kohalikud rahvuslased saaks need esimesel võimalusel ette kanda.
  • Manifesti ettekandmine Pärnus

    Manifesti ettekandmine Pärnus
    Manifest kanti esmakordselt ette Pärnu Endla teatri rõdult. Järgmine päev tehti sama Viljandis ja tähistati iseseisvumist.
  • Iseseisvuse katkemine

    Iseseisvuse katkemine
    Hommik oli olnud pidulik: lipud lehvisid, jumalateenistused, aktused, sõjaväeparaad. See lõppes umbes üheksaks kuuks, kui linna marssisid Saksa üksused. Kuid eestlased ei kaotanud lootust ja tegelesid iseseisvusega nn põranda all.
  • Eesti Kaitseliit

    Eesti Kaitseliit
    Johan Pitka ja Ernst Põdderi eestvedamisel loodi Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur.
  • Eestlased saavad võimu enda kätte

    Eestlased saavad võimu enda kätte
    Järk-järgult võtsid rahvuslased asjaajamise okupatsioonivõimudelt üle, esialgu Põhja-Eestis, sest lõunas oli Saksa võim kindlam. Riias sõlmiti Eesti-Saksa kokkulepe, mille kohaselt läks võim lõplikult eestlaste kätte. Eesti riiklus toimub tegelikult.
  • Punaarmee Narva all

    Punaarmee Narva all
    Eesti idapiirile oli koondatud üle 20000 punaväelase, kelle ülesanne oli vallutada Narva ja Valga. 29. novembriks oligi Narva vallutatud ja nad marssisid linna sisse. Saksa väed olid sunnitud lahkuma.
  • Ajutise Valitsuse üleskutse

    Ajutise Valitsuse üleskutse
    Eestit valdanu sõjaline ebaedu, sest vastased olid olnud suures ülekaalus, eestlaste meeleolu oli halb ja ravast valdas sõjatüdimus. Meie halva käekäigu oli põhjustanud korraliku sõjaväe puudumine. Rahvavägi koosnes umbes 600st vabatahtlikust ja õppursõdurist. Lahenduseks kuulutas Ajutine Valitsus välja mobilisatsiooni
  • Välisabi

    Välisabi
    Riiklus jäi vaatamata ebaedule püsima ja eestlaste meelsus ning motivatsioon paranes. Eestile tulid appi eriväeosad nagu Julis Kuperjanovi ja Soome, Taani vabatahtlikud. Kõige olulisemaks osutus Briti laevastikukaadrid, mis toetasid meid merelt. (kuupäev on hinnanguline)
  • Rahvaväe vastupealetung

    Rahvaväe vastupealetung
    Jõudu ja abivägesid kogunud Eestil õnnestus anda enamlastele õppetund. Suuresti tänu soomusrongidele vabastati esmalt Tartu, kuid hiljem ka Tapa, Narva, Valga ja Petseri, ehk sihikule võeti kõik olulisemad raudtee sõlmjaamad. Eesti tegutses kiiresti ja efektiivselt.
  • Asutava Kogu kogunemine Estonia kontsertsaalis

    Asutava Kogu kogunemine Estonia kontsertsaalis
    Kui eestlastel hakkas sõjaliselt hästi minema, saadi aru, et nüüd võib uuesti riiklusega tegelema hakata ja nii korraldatigi demokraatlikud Asutava Kogu valimised. Selle kogunemisel tehti loosung, et meelitada rahvast sõtta appi tulema: kui tulete Vabadussõtta, saate maad. See toimis ja lubadusest peeti kinni. Lisaks hakati ette valmistama Maaseadust ja Põhiseadust.
    Seda kuupäeva peetakse ka Riigikogu alguseks.
  • Rahuläbirääkimised Pihkvas

    Sõjatüdimus, majandusraskused ja vasakerakondade rahupropaganda kasvas. Kui Vene valitsus tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, olid eestlased sellest väga huvitatud, sest ei tahetud sõdida Eesti pinnal ja Loodearmee kujutas endast suurt ohtu. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Antant, kellel oli juba plaan Petrogradile peale tungida, oli selle vastu.
  • Tartu rahukonverents

    Tartu rahukonverents
    Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Piiriküsimustes tekkisid vaidlused, kuni Punaarmee ebaõnnestunud rünnakud sundisid neid tegema järeleandmisi.
  • Relvarahu

    Relvarahu
    1. jaanuaril kehtestati relvarahu, aga läbirääkimised jätkusid. Lõpuks lepiti kokku, et Eesti on tsaari võlgadest vaba ning saab tagasi suure hulga tsaari kuldraha ning Tartu Ülikoolist evakueeritud varad, kuigi need pole siiani tagastatud. Langetatud otsus kehtestas, et Eesti on suveräänne riik, kes omab kontrolli enda territooriumi üle.
  • Tartu rahuleping

    Tartu rahuleping
    Tartu rahulepinguga Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist diplomaatiliselt, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.
  • Molotov-Ribbentropi pakt

    Molotov-Ribbentropi pakt
    1. augustil kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskval alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Hitleri-Stalini või Molotov-Ribbentropi pakt (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased.
  • NSV Liidu vastastikuse abistamise pakt

    NSV Liidu vastastikuse abistamise pakt
    NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti , mis andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
    18. oktoober NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse, algas baltisakslaste lahkumine Eestist.
  • Talvesõda

    Talvesõda
    Eestis baseeruvad NSV Liidu lennukid alustasid Soome linnade pommitamist, laevad Soome ranniku ja saarte tulistamist. Eestis algas salajane vabatahtlike kogumine ja saatmine Soome.
  • Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine

    Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine
    Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi ning maailma tähelepanu oli sealsetel sündmustel, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Sovetiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte. Tähtsaimaks võimuasutuseks sai kohaliku kompartei keskkomitee, kes liiduvabariigi valitsuse abil korraldas Moskvast saabunud juhiste järgi maa sovetiseerimist.
  • Vastastikuse abistamise pakti rikkumis süüdistus

    Vastastikuse abistamise pakti rikkumis süüdistus
    NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).
  • Suvesõda

    Suvesõda
    Suvel 1941 moodustus metsavendadest Omakaitse, enne Saksa vägede Eestisse jõudmist vabastas Omakaitse suure osa Lõuna-Eestist. Suvesõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini toimunud relvastatud võitluses Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.
  • Period: to

    Eesti territoriaalkorpuse lahingud sakslastega

    Valdavalt endise Eesti kaitseväe sõduritest komplekteeritud 22. Eesti territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi.
  • Saksa okupatsioon 1941-1944

    Saksa okupatsioon 1941-1944
    Teate sõja puhkemisest Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 21. juunil 1941 võttis eesti rahvas vastu suure kergendustundega. Saksa armee, kes juba kolmandal päeval vallutas Kaunase ja Vilno, kiire edasiliikumine äratas inimestes lootusi peatsest vabanemisest viha­tud nõukogude võimu alt. Paljud olid arva­musel, et peale sakslaste jõudmist Eestisse taastatakse iseseisev Eesti Vabariik.
  • Eesti vallutamine Punaarmee poolt

    Eesti vallutamine Punaarmee poolt
    Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi. Vaatamata Saksa maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas A. Hitler Eesti hoidmist tähtsaks. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku.Teise maailmasõja poliitilised tagajärjed lõppesid Eesti jaoks iseseisvuse taastamisega 1991. a. ja Vene vägede väljaviimisega 1994. a.