Ajajoon 1. Maailmasõja algusest Vabadussõja lõpuni

1. Maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Peale Sarajevo atentaati kuulutab Tsaari Venemaa Serbia toetuseks välja mobilisatsiooni ning keeldub seda Saksa Keisririigi nõudmisel lõpetamast. Teine kuulutab seepeale Tsaari Venemaale sõja, 1. MS on alanud.

Saksa väed jõuavad Liivi laheni

1915

Tsaari otsus ühineda sõjaga on rahva seas ülimalt ebapopulaarne. Madala moraali tõttu kannatab Tsaari armee suuri kaotusi ja 1915. aastaks jõuavad Saksa väed juba Liivi laheni. Eestist evakueeritakse kõik tehased ja arhiivid, millest osa tagastamist oodatakse tänapäevani.

Tsaarivõimu kukutamine

Feb 27, 1917

1. veebruaril moodustavad riigiduuma liikmed ajutise valitsuse, 3. märtsil loobub tsaar võimust. Sellega tekib riigis kaksikvõim: ajutine valitsus ja nõukogud.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Peterburi eestimeelne kogukond korraldab meeleavalduse toetamaks rahvuslikult autonoomse kubermangu moodustamist.

Jaan Poska Eesti kubermangukomissariks määramine

Mar 30, 1917

Märtsis 1917 määrab Ajutine Valitsus Eesti kubermangukomissariks Jaan Poska, kes on hästi tuntud ja austatud advokaat, koondab kõiki rahvuslike jõude.

Ajutise Valitsuse määrus "Eestimaa ajutise valitsemise kohta"

Mar 30, 1917

Juba neli päeva peale toetusmeeleavaldust Petrogradis annab Ajutine Valitsus välja määruse, mis loob Eesti kubermangu oma autonoomse valitsemisega.

Eestimaa Maanõukogu valimine

Jul 14, 1917

Toimuvad demokraatlikud valimised, mille käigus valitakse seadusandlik esinduskogu. Suurima toetuse (kuid mitte absoluutse) saavad enamlased, kes püüdlevad proletariaatliku diktatuuri poole.

Poska ettepanek Eesti iseseisvumiseks

Aug 25, 1917

1. augustil teeb Jaan Poska Maanõukogus ettepaneku võtta kurss iseseisvusele, sellest koosolekust saati hakatakse püüdlema suveräänse Eesti Vabariigi poole.

Enamlik riigipööre

Oct 25, 1917

1. oktoobril haaratakse Petrogradis võim, Ajutine Valitsus kukutatakse, Eestis võetakse võim Poskalt üle 27. oktoobril. Maanõukogu pekstakse sõna otseses mõttes laiali, kuid enne seda jõuab see kinnitada enda ülemlikkust rahva võimu kandjana. Maanõukogu toetuseks toimub Eestis ka meeleavaldusi, nt Tartus (pildil).

Maapäeva deklaratsioon

Nov 28, 1917

Maanõukogu deklareerib, et tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, mille asetäitja Maanõukogu valimisteni on. Võetakse lõplikult kindel suund iseseisvusele.

Eestimaa Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Enamlaste terrori all kannatavad baltisakslased kutsuvad appi keiserliku sõjaväge. Punased taanduvad oma relvajõudude puudumisel kiiresti peale tungivate sakslaste ees. Maanõukogu Vanematekogu otsustab võimuvaakumis luua Eestimaa Päästekomitee kiirekorraliste otsuste langetamiseks, sinna kuuluvad Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.

Iseseisvuse välja kuulutamine

Feb 24, 1918

Päästekomitee koostab kiiresti Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mis kuulutatakse välja esmalt Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril, siis 24.02 Tallinnas.

Saksa okupatsioon

Feb 25, 1918

25.02 jõuavad Saksa väed Tallinnasse, Eesti Vabariiki ei tunnustata ning algab okupatsioon.

Bresti rahu

Mar 3, 1918

Võimule pääsenud enamlased tahavad sõlmida Saksa Keisririigiga iga hinna eest rahu. Bresti rahulepinguga loovutatakse Balti alad sakslastele, hakatakse planeerima ja ellu viima Ühendatud Balti Hertsogiriiki.

Ühendatud Balti Hertsogiriik

Nov 5, 1918

Novembris 1918 pühitsetakse Balti Hertsogiriik küll ametlikult Riia Toomkirikus sisse, kuid tegelikkuses jääb see vaid baltisakslaste unistuseks. Saksa Keisririik kaotab 1. Maailmasõja.

Sakslastelt võimu üle võtmine

Nov 21, 1918

Peale Saksa Keisririigi kapituleerumist võtab ajutine valitsus Jaan Poska juhtimisel võimu üle (Päts viibib Poolas vangilaagris).

Esimene Narva ründamine

Nov 22, 1918

1. novembril ründavad punased, kes peavad Bresti rahulepingut kehtetuks, Narvat. Seal olevad Saksa väeüksused tõrjuvad nad tagasi. Eesti ajutine valitsus kuulutab välja mobilisatsiooni.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

1. novembril algab Joala lahinguga Vabadussõda, kus vastamisi on Eesti punased üksused ja Eesti 4. jalaväepolk. Enamlastel on suur arvuline ülekaal, Eesti poolelt sõdivad kas õppursõdurid või vanemad ohvitserid, eestlased võidavad.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Nõukogude pool üritab jätta Vabadussõjast muljet kui kodusõjast, kus on vastamisi Eesti punased ja Eesti valged. Selle näiliseks tõestuseks luuakse marionettriik Eesti Töörahva Kommuun.

Briti Mereväe saabumine Tallinna reidile

Dec 12, 1918

1. aasta detsembris saabub Tallinna julgestama Briti mereväeeskaader, et takistada enamlaste rünnakut merelt. Sakslaste pealetungiga oli evakueeritud Tallinnast kogu tsaari sõjaväelaevastik, mis viidi Petrogradi.

Maikuu pealetung

1919

Peale ebaõnnestunud punaste pealetungikatset märtsis-aprillis, minnakse Petrogradi, Pihkva ja Läti suunas rünnakule. Peale Pihkva vabastamist ja Vene valgetele üle andmist taanduvad Eesti väed taas kindlustatud positsioonidele Petseris. Läti suunas vabastatakse maa Läti punastest kütidiviisidest ning kohtutakse Landeswehriga. Saksa maakaitsevägi nõuab eesti vägede lahkumist, kuid eestlased nõuavad Ulmanise kohale ennistamist. Konflikt kulmineerub Võnnu all.

Vabadussõja pöördepunkt Kehras

Jan 4, 1919

Eesti rahvaväe kasvamisel ning taktikalisel taganemisel suudetakse enamlaste pealetung Kehras peatada ning positsioonid kindlustada. Samal ajal reformitakse rahvaväe struktuuri: Laidoner määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks, Soots peastaabi ülemaks ning Pitka mereväe ülemaks. Kuulutatakse välja sundmobilisatsioon. Samuti saabub üle 3500 vabatahtliku Soomest ning üle 200 Taanist.

Kehra pealetung

Jan 9, 1919

Laidoneri käsul lähevad Eesti väed Kehras pealetungile, 9. jaanuariks vabastavad soomusrongid üks ja kaks olulise raudteesõlmpunkti Tapa, seejärel Rakvere. Pealetungi ida poole jätkata ei saa, sest raudteesillad on õhku lastud.

Tartu vabastamine

Jan 14, 1919

1. jaanuaril jõutakse bolševike jaoks ootamatult Tartusse, mis võimaldab päästa osad Krediitkassa pantavngid ja petada veresaun.

Utria dessant

Jan 19, 1919

1. jaanuaril algab Vabadussõja suurim meredessant, mille käigus maabuti vaenlase tagalas ning enamlased, kartes lõksu jäämist, pidid taanduma. 19. jaanuaril vallutati Narva.

Paju mõisa lahing, Valga vallutamine

Jan 31, 1919

Peale Narva rinde kindlustamist liigutakse edasi Valga poole, kus asub väga tähtis raudteesõlmpunkt. Valga kätte saamiseks on esmalt vaja vallutada Paju mõis, mille eest võitlemine kujuneb kaootiliseks ja Vabadussõja ohvriterohkeimaks. Hukub üle 150 Eesti ja Soome võitleja, nende hulgas ka väejuht Julius Kuperjanov. Sellest hoolimata Eesti vägi võidab ning Valga vallutatakse.

Eesti territooriumi vabastamise lõpp

Feb 4, 1919

1. veebruaril võetakse tagasi Petseri, millega lõpeb Eesti territooriumi vabastamine, keskendutakse positsioonide kindlustamisele.

Riigipööre Liepajas

Apr 16, 1919

Baltisakslased kukutavad Läti ajutise valitsuse juhi Karlis Ulmanise ning panevad asemele saksameelse Andrievs Niedra. Eesti seda ei tunnusta ning sellest saab ka hilisema Landeswehri sõja ajend.

Koguneb Asutav Kogu Estonia kontsertsaalis

Apr 23, 1919

Asutava Kogu valimised on Eesti esimesed täisdemokraatlikud valimised. Kogunenud Asutav Kogu asub esimesena koostama Põhiseadust ja Maaseadust: kõik, kes tulevad Vabadussõtta saavad maad. Sellega on maa küsimust kõige tähtsamaks hindava rahva poolehoid kindel ja Vabadussõja käik suuresti otsustatud. Moodustatakse Eesti esimene valitsus, mida asub juhtima Otto Strandman, Asutava kogu esimeheks valitakse August Rei.

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Võnnu lahingu ajendiks saab Läti valitsusjuhi Ulmanise kukutamine, kuid põhjused Landeswehriga võitlemiseks peituvad sügavamal. Peale 700 aastat orjapõlve ning Ühendatud Balti Hertsogiriigi moodustamise katset vihkavad nii sõdurid kui ka inimesed sakslasi enam kui punaseid. 19. juunil põrkavad Landeswehr ja Rauddiviis kokku Eesti Rahvaväega. Motiveeritud Eesti vägi purustab vastased ning sunnib sakslasi taganema Riiani, kus Karlis Ulmanis valitsusjuhiks ennistatakse ning Eesti väed lahkuvad.

Pihkva rahuläbirääkimised

Sep 16, 1919

Septembris algavad Pihkvas rahukõnelemised Vabadussõja lõpetamiseks, Eesti Töörahva Kommuun likvideeritakse. Kõnelused katkevad, sest Inglismaa ja Prantsusmaa tahavad Vene valgete abiga Petrogradi rünnata, see nurjub.

Tartu rahuläbirääkimised

Dec 4, 1919

Tartu rahuläbirääkimised algasid 4. detsembril 1919. Pingeliste läbirääkimiste tõttu üritasid enamlased ründetegevusega Narva all oma nõudmisi peale suruda, kuid rindest ei suudetud läbi murda.

Lahingutegevuse lõpp

Dec 30, 1919

Detsembi lõpus mõistavad enamlased, et Narvas ei ole võimalik läbi murda ning lahingutegevus lõpetatakse.

Relvarahu

Jan 3, 1920

1. jaanuaril kehtestatakse mõlemale osapoolele relvarahu, Tartu rahuläbirääkimised jätkuvad majandusküsimustes.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

1. veebruaril sõlmitakse Tartu rahu, millega Nõukogude Venemaa loobub igavesest ajast igavesti suverääni õigustest Eestile. Pannakse paika Eesti riigipiir Nõukogude Venemaaga. Nõukogude pool kinnitab, et Eestil pole osa Tsaari Venemaa võlgades ning Eestile antakse kompensatsiooniks 15 miljonit kuldrubla. Seda dokumenti kasutatakse ka Eesti taasiseseisvumisel kui riikliku iseolemise aluspõhja.