-
Austria - Ungari kuulutas Serbiale sõda
-
Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
-
Prantsusmaa kuulutas Saksamaale sõda
-
Suurbritaannia kuulutas Saksamaale sõja, Saksamaa rikkus Belgia neutraliteedi
-
Tannenbergi lahing
Sõjategevus idarindel
26-30. august Otsustav lahing Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa armee ning Saksamaa. Lahingu käigus piirati Vene armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. -
Marne´i lahing
5-12.september
Sõjategevus läänerindel Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis. -
Ypres´i lahing
Sõjategevus läänerindel Ypres'i lahing (kasutati mürkgaasi), 15 000 mürgitus, 5 000 hukkub. -
Gorlice lahing
Sõjategevus idarindel Eesmärgiks Venemaa sõjast välja sundida. Esmaselt Venemaa andis tagasilöögi, aga Austria-Ungari väed sundisid ta välja. -
Verduni lahing
Sõjategevus läänerindel
21.02- 18.12 Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. -
Somme´i lahing
Sõjategevus läänerindel
1.07-18.11 Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti 1. juulist 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. -
Venemaal Veebruarirevolutsioon ja Saksamaaga Separaatrahu sõlmimine
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. -
Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki
-
Caporetto lahing
Caporetto lahing toimus 24. oktoobril 1917 Austria-Saksa ja Itaalia vägede vahel Itaalia endisel kirdepiiril.
Lahingu käigus murdsid Austria-Saksa väed läbi Itaalia rinde. Itaallaste andmeil kaotasid nad surnute ja haavatutena 40 000 ning vangilangenutena 215 000 meest ja ligi poole suurtükiväest. Nende täieliku purustamise hoidsid ära appi saadetud Prantsuse-Inglise väed. -
Bresti rahu
Saksamaal
21.03-17.06 1918 oli Saksamaale 4 suurt pealetungi Bresti rahu sõlmisid 1918.a Brest-Litovskis Nõukogude Venemaa ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. -
Sõja lõpp
Novembrirevolutsioon 28.oktoober
Compigne´i rahuleping 11.11.1918
Saksamaa alistus -
Marne´i 2 lahing
Sakslased sunnitakse taganema. Lüüakse peaaegu Prantsusmaalt välja, rindejoon lükkub Brüsseli juurde. Teine Marne'i lahing. Ferdinand Foch. -
Compiegne'i vaherahu
Compiegne'i vaherahu oli 11. novembril 1918.a Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiegne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas sõjategevuse Läänerindel.
Ametlikult ei kuulutatud leppega Saksamaad alistatuks. Saksamaa nõustus Ameerika Ühendriikide presidendi W.Wilsoni Neljateist teesiga. -
Pariisi rahukonverents
18.01.1919-21.01.1920 Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Saksamaa pidi Versailles' rahulepingus nõustuma kõige raskemate tingimustega, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. -
Versailles´i rahu
Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. -
Sõja tulemused
10.september 1919 rahu Austriaga (Sain-Germain)
21.september 1919 rahu Bulgaariaga (Neuilly)
4.juuni 1920 rahu Ungariga (Trianon)
10.august 1920 rahu Türgiga (Sevres)