• Külm sõja algus

    Külm sõja algus
    Kaks suurriiki said rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Need riigid olid NSV Liit ja USA. Üheks suure põhjuseks miks algas külm sõda võib veel pidada Berliini blokaadi, mille käigus lõikas NSV Liit Lääne-Berliini välja välismaailmast
  • NATO moodustamine

    NATO  moodustamine
    NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Organisatsiooni päris nimi on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
  • Korea sõda

    Korea sõda
    Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja toimumise käigus. Sõda toimus 1950 Korea poolsaarl, kus Põhja-Korea ja NSV Liit tungisid Lõuna-Koreale kallal.
  • Berliini ülestõus

    Berliini ülestõus
    Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölosed streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusekd. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldatel võim enda kätte saada.
  • Suessi kriis

    Suessi kriis
    Tänu sellele kriisile vähenes Inglismaa ja Prantsusaa mõju maailmas ja NSV Liidu autoriteet suurenes Lähis-Idas.
  • Ungari ülestõus

    Ungari ülestõus
    Budapesti tänavatel toimusid meeleavalduse ja ülestõusud. Tänavatele saadeti Nõukogude tangid kui needgi ei suutnud ründavate ungarlaste vastuhakku maha suruda
  • Kuuba raketikriis

    Kuuba raketikriis
    Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962. aastal terve nädala hinge kinni, kui USA president John Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi.
  • Sõja lõpp

    1. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatšov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Ja sellega sai külm sõda läbi.