Geokronoloogiline skaala, Rapp

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6 mld- 4mld aastat tagasi. Maa teke,maad tabasid sagedad meteoriitide sajud. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, kujunes välja maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus: 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ajastu ladestustest on pärit vanimad mikroorganismid ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld- 542 mln. Tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanite pinnakihis. Sel ajal toimus mitu jäätumist, mil maa oli ulatulikult jääga kaetud. Ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542mln- 485mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.Seal kasvas ka planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Elustikku ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485mln- 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jms. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra.

Siluri

443 BCE

Kestvus: 443mln-419 mln at. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419mln- 359mln at. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid ja lubivetikad riffe. Paljused veekogusid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal- olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid vüimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359mln- 299mln at. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eelased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putuketel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299mln -252mln at. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses ookean. Mandri kallas oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimeda ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252mln- 231mln at. Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes olid peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Kestvus 201mln- 145mln at. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145mln- 66mln at. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineeruvaks taimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosaurustega ihtüsaurustega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised loomad, tänu meteoriidiplahvatusele.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66mln- 23mln at.Algas lindude ja loomade kiire evulutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske ning kasvas palju troopilisi metsi. Seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid rohumaad, preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23mln- 2,5mln at. Mandrite geograafia, looma ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestuvus 2,5mln at - tänapäev. Ilmusid inimese vahetud eelased, kelle evulutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni. Selle ajajärgu jooksul on välja surnud paljud imetaja- ja linnuliike.