-
Kaotati aadliseisus ning keelati aadlitiitlite kasutamine
-
Loodi Asutav Kogu
-
Uus põhiseaduse projekt oli valminud
Prantsusmaast pidi saama konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kuskuninga võim on piiratud -
Prantsusmaa kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega, ning otsustas salaja Prantsusmaalt põgeneda.
-
Prantsuse valitusus kuulutas Austriale sõja
-
Sügisel, kui vaenuväed lähenesid Pariisile, mõistsid kiiruga moodustatud rahvakohtud surma 1200 vangi, et nad ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda.
-
Kuulutati välja vabariik
-
Naised tõrjus Rahvuskonvent poliitikast kõrvale; saadikute arvates pidi revolutsioon jääma meete pärusmaaks.
-
Oktoobris keelustati naiste klubid Rahvuskonvendi otsusel
-
Hukati kuningas giljotiinil
-
Juulis korraldas rühm Rahvuskonvendi saadikuid Robespierre'i arreteerimise ning ta hukati koos oma 115 toetajaga
-
Moodustati viiest liikmest koosnev valitsus ehk Direktoorium.
-
Purustas Napoleon Itaalias Austria keisri ja Sardiinia kuninga väed ning vallutas seejärel Egiptuse.
-
Riigipöörde järel säilis Prantsusmaa formaalselt vabariik
-
Aasta lõpul vastu võetud uus põhiseadus määras Napoleoni esimeseks konsuliks ametiajaga kümme aastat
-
Revolutsioonisõjad lõppesid, kui Napoleon sõlmis rahulepingu Austriaga
-
Tehti põhiseadusesse parandus, mis kuulutas Napoleoni eluaegseks konsuliks
-
Revolutsioonisõjad lõppesid, kuna Napoleon sõlmis rahulepingu Suurbritanniaga.
-
Alustas Suurbritannia uuesti sõjategevust.
-
Võeti vastu järjekordne põhiseadus, millega Prantsusmaa kuulutati keisririigiks ehk impeeriumiks, mida valitseb Bonaparte'i dünastia
-
Napoleon kaalus armee saatmist Suurbritanniasse, ent tema laevastik sai Trafalgari merelahingus brittidelt hävitavalt lüüa. Sellest ajast peale kuulus ülekaal merel Suurbritanniale.
-
Purustas Napoleon Austerlitzi lahingus Austria-Venemaa ühisarmee, vallutas Viini ning sundis Austria keisri kapituleeruma
-
Hävitas Napoleon Preisi armee ja okupeeris Berliini
-
Juulis lahkus Prantsusmaa liitlased ametlikult Saksa-Rooma keisririigist ning moodustasid Reini Liidu.
-
Lõid prantslased ka Vene armeed ning sundisid keiser Aleksander I-le peale Tilsiti rahu, mille tulemusel pidi Venemaa liituma Prantsusmaaga Suurbritannia vastu. Poolas loodi Prantsusmaast sõltuv Varssavi hertsogiriik. See oli Napoleoni võimu kõrghetk
-
Aprillis Prantsusmaa-vastase salaleppe Suurbritannia ja Rootsiga
-
Sõlmisid Preisi, Venemaa, Suurbritannia, Rootsi ja Austria nüüd juba kuuenda Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, mille ühendvägedelt sai Napoleon Leipzigi all toimunud Rahvastelahingus hävitavalt lüüa.
-
Vallutasid liitlased Pariisi ja sundisid Napoleoni troonist loobuma
-
Viini kongressil loodi „Euroopa kontsert“, kus juhtivad riigid ehk „dirigendid“ hakkasid ühiselt tegutsema selle nimel, et ükski riik ei kasvaks nii suureks, et hakkaks teiste iseseisvust ohustama
-
Napoleon pakkus rahu, ent Euroopa riigid ei saanud teda enam usaldada ning nende kogutud ühendvägi purustas Prantsuse armee Waterloo lahingus Belgias. Napoleon saadeti kaugele Lõuna-Atlandil asuvale Püha Helena saarele, kus ta suri
1821 Suri ta saarel.