-
100
450 e.Kr
Vana-Kreekas ajaloolane Herodotus kirjeldas nafta süvendit babüloonia lähedal -
100
325 e.Kr
Akeksande Suur kasutas naftasaadustest tehtud tõrvikuid vaenlaste hirmutamiseks. -
100
Plutarch, umbes aastal 100
Kreeka ajaloolane Plutarch kirjeldas nafta mullitamist maast, Kirkuki lähedal (tänapäeva Iraak). -
Period: 100 to
Nafta ajalugu
-
347
Hiinlased
Hiinlased väitsid, et nad puurisid maast naftat, kasutades bambust. -
Jan 1, 750
8 saj. Bakuu
Bakuulased kasutasid naftaga immutatud maapinnast küttena kuna neil puudus selleks puitu. -
Period: Jan 1, 1100 to Jan 1, 1200
Nafta destileerimine Euroopas
12 sajandil Lääne Euroopas täpsemalt Hispaanias võeti kasutusele nafta destilatsiooni protsess, mille tõid Islamistid. Destilatsiooni protsessiga saadakse naftast põlevaid vedelikke mida põletatakse lampides. Ka on tõendeid Rumeeniast 13 sajandist. -
Jan 1, 1150
12 saj. Ravim Naftalanist
Naftalanist pärit nafta saadust kasutati unikaalse ravimina. -
Period: to
100 aastane nafta geopoliitika
Selle perioodi jooksul näeme kui suur tähtsus on naftal sõjalisel ja majanduslikul otstarbel. -
Nafta strateegiline roll Esimeses maailmasõjas
Õli sai geopoliitilise tähtsuse 1912 aastal kui Britid muutsid oma sõjalaevad söe jõult vedelkütustele. -
Ühendriikide militaarne kohalolu pärsialahel
Ühendriigid lõid 1945 -1950 mitmed õhu ja mereväe baasid, ning toetuti ka Brittidele et kindlustada sealne ümbruskonna stabiilsus. -
Pärsia lahe nafta geopoliitika
Kuna pärsia laht hoiab endas suure osa maailma naftast, on Ühendriikide liidrid näinud seda ala kui strateegilist paika, mille kontrolli ei tohi lasta langeda vaenlase kätte.
See on olnud Ühendriikide poliitika 1945 aastast saati, kui President Rosevelt tutvus Saudi Araabia Kuninga Abdul Aziz´iga ning moodustasid leppe "naftat-kaitsevastu", kus Ühendriigid annavad sõjalist kaitset Saudi Araabiale ja Araabiast saab Ühendriigid naftat -
President Carteri "Carteri Doktriin"
1979 aastal okupeeris Nõukogude Liit Afganistaani, see pani Ühendriigid mõtlema, et peaks enda kohalouga tähtsama rolli kindlustama poliitiliselt, et kaitsta Nafta maardlad Pärsias. 1980 võeti vastu Ühendriikide Presidendi Jimmy Carteri poolt "Carteri Doktriin". -
Lahesõda
Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. augustist 1990 kuni 28. veebruarini 1991. President George Bush (vanem) nägi Iraagi invasioonis Kuveiti, Saudi Araabia nafta varude ohtusattumist, kasutades "Carteri Doktriini" oli tal õigus kasutada militaarset jõudu suruda Iraagi rünnak maha. -
Nafta Geopoliitika ja 2003 aasta Iraagi Invasioon
Sama taktikat kasutas 2003 aasta George W. Bush (noorem) ja Dick Cheney et õigustada Iraagi invasiooni. Palju põhjuseid on antud miks 2003 aasta Ühendriikide invasioon Iraaki toimus, aga nafta geopoliitikas ja Carteri Doktriinis olid need kõige tähtsamad põhjused : "Saddam Hussein omab tohutut arsenali terrorismi eesmärkidel kasutatavat relvastust ning 10% maailma nafta reservidest, võib ta ohustada või haarata enda alla kogu Lähis Ida territoorium ning hakata domineerima seal. -
Praegune strateegiline olukord
President Obama on vähendanud Ühendriikide sõjaväe kohalolu Iraagis, aga sellega on ta suurendanud Ameerika "kohalolu" Pärsia Lahel. -
9 saj. Baladzori
Araabia rändur Baladzori kirjeldas oma raamatus, et Absheroni majanduslik ja poliitiline elu oli juba kaua aega seotud naftaga. -
Muhammad ibn Zakarīya Rāzi
<font size="+2">Pärsia alkeemik Muhammad ibn Zakarīya Rāzi destileeris naftast erinevaid kemikaale.</font>
