Geokronoloogiline skaala (Margot Liiva)

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Neid leidub üksikutest kohtadest. See oli väga aktiivne periood vulkaaniliselt. 100milj. aastat pärast Maa moodustamist, põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Teisisõnu ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum

2500 BCE

Teisisõnu agueoon. Sellel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn. Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Devoni ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Karbon

359 BCE

Katsid maismaad võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Tekkisid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Meredes suurenes luukalade osakaal.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene , taastumiseks kulus elustikul kuni 10milj. aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid.

Paleogeen

66 BCE

Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske.

Neogeen

23 BCE

Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Samuti rotid ja hiired. Selles ajastus kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.