Geokronoloogiline skaala Johannes Gevlja G2R1

Timeline created by M3his
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Kuu tekkimine.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3,800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Elu tekke alguseks arvatakse 3,8-3,5 miljardit aasta tagust aega, millele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.
  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk augeoon

    Proterosoikum ehk augeoon
    Kestus 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesile suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2,100 BCE

    Mitmerakulised

    Mitmerakulised
  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestus 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekkis palju vetikaid ja selgrootuid. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -485 BCE

    ordoviitsium

    ordoviitsium
    Kestus 485-443 mln aastat tagasi.Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Siluti ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus 419-350 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
  • -350 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestus 350-300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • -300 BCE

    Perm

    Perm
    Kestus 300-250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredas aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -250 BCE

    Triias

    Triias
    Kestus 250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiasel ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
  • -200 BCE

    Juura

    Juura
    Kestus 200-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestus 145-65 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesisauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud metelised roomajad jt. Arvatakse, et seda põhjustas meteoriit.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestus 65-23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiski, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestus 23-2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestus 2.5 mln - 11.7 tuhat aastat tagasi.Ilmused inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.