Geokronoloogiline skaala Johannes Gevlja G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Kuu tekkimine.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekke alguseks arvatakse 3,8-3,5 miljardit aasta tagust aega, millele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.

Proterosoikum ehk augeoon

2500 BCE

Kestus 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesile suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakulised

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekkis palju vetikaid ja selgrootuid. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485-443 mln aastat tagasi.Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Siluti ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419-350 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

350 BCE

Kestus 350-300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus 300-250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredas aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus 250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiasel ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Juura

200 BCE

Kestus 200-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145-65 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesisauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud metelised roomajad jt. Arvatakse, et seda põhjustas meteoriit.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 65-23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiski, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23-2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2.5 mln - 11.7 tuhat aastat tagasi.Ilmused inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.