Geokronoloogiline skaala ALLIKIVI

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine, sagedased meteoriitide sajud, vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Lõpuks kujunesid välja maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid.

Eelkambrium

Period: 4600 BCE to 542 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja ka mitmesugused vetikad.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2500-542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist ehk Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln-485 mln aastat tagasi.Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkonadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett. Esimesed kalad.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed ja troopikameredes rikkalik elustik. Kliima kiire jahenemine, jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln-419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide jalubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus lihtsa ehitusega maismaataimede kasv niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln- 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ja šelfimeredes suured riffid. Mitmed kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed olid selle aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid maismaal tekkinud esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln- 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln- 252 aastat tagasi. Tekkis Panthalassa ookeaniga übritsetud hiidmanner Pangaea. Mandri keskosas oli kuiv kõrb karmi kliimaga. Maismaal ülekaalus loomadest roomajad, taimedest paljasseemnetaimed ja meredes luukalad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln- 201 mln aastat tagasi. Taimestiku vaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln-145 aastat tagasi. Loomad: dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad-ihtüosaurused ja plesiodaurused, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Meredesse asusid elama vaalade eellased ja ilmusid primadiidid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad- preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid hominiidid- inimese eellased. Kliimajahenemisel tekkisid korduvad jäätumised ja jääkate poolustel.

Kvanternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on inimeste eellastest, perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed- Homo sapiens'id. Välja on surnud mitmed imetajad: mammutid, karvased ninasarvikud ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.