Teine Maailmasõda

Hitler saab võimule

Mar 12, 1933

Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid,

Saksamaa taasrelvastumine

Mar 16, 1935

Sai alguse koos natside võimuletulekuga. Saksamaa astus välja Rahvasteliidust. 1935 kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus nin koos selleha hakati loom Wehrmachti

Saksamaa ja Inglismaa merekokkulepe

Mar 16, 1935

Saksamaa sai õiguse suurendada oma laevastikku. Selle lepinguga eirati Versailles rahulepingut.

Berliini-Rooma telg

Nov 25, 1935

Sellega andis nõusoleku Mussolini Austria anšlussiks. Sõlmiti liit Itaalia ja Saksamaa vahel. Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist Itaalia poolt. Jagati Balkani ja Doonaumaad

Saksamaa tungib Reini demilitariseeritud piirkonda

Mar 7, 1936

Saksamaa tungib Reini demilitariseeritud piirkonda, mille okupeerisid liitlased, et tagada Versailles rahulepingu täitmist

Komiterni-vastane pakt

Nov 25, 1936

Saksamaa ja Jaapani vaheline leping võitlemaks kommunismi vastu.(NL vastu)1937 liitus sellega Itaalia, 1939 liitusid Ungari Hispaania ning Mandzukuo

Austria anšluss

Mar 13, 1938

Saksamaa liitis Ausria oma riigiga. Austriast sai Saksamaa liidumaa Otsmark

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel sõlmitud kokkulepe, millest sai Saksamaa õiguse Sudeedimaa okupeerimiseks. See leping kohustas loovutama Tšehhoslovakkial Sudeedimaa

Tšehhoslovakkia okupeerimine

Mar 15, 1939

Saksamaa okupeeris kogu Tšehhoslovakkia, moodustas seal Böömi-Määri protektoraadi ja Slovakkia vasallriigi

Klaipeda

Mar 23, 1939

Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda koos selle ümbrusega

MRP

Aug 23, 1939

Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekalaletungimisleping kümneks aastaks, kus NSV sai loa Soome, Eesti, Besaraabia, Läti anastamiseks. Poole pidijagamata kaheks. Üks pool Saksamaale ja teine NSV'le

Algab Teine maailmasõda

Sep 1, 1939

Hitler tungib Poolale kallale, ilma sõda kuulutamata.Poola alistati mõne päevaga

Teine Maailmasõda

Period: Sep 1, 1939 to Sep 2, 1945

Suurbritannia ja Prantsusmaa astuvad sõtta

Sep 3, 1939

Suurbritaania ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, mis oli ootamatu Saksamaale, sest Saksamaa lootis, et lääneriigid ei sekku

Ameerika

Sep 4, 1939

Ameerika kuulutas end neutraalseks selles sõjas

NSV Liit tungib kallale Poolale

Sep 17, 1939

NSV Liit hõivab Ida-Poola 8 piirkonda

Baaside Leping

Sep 28, 1939

Eesti ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk Baaside leping, mis sõlmiti Moskvas

Soome talvesõda

Nov 30, 1939

NSV Liit tungis Soomele kallale, kuid tulutult. Soomel õnnestus saada väike osa Soomest (Karjala), kuid üldkokkuvõttes säilitas siiski iseseisvuse.

Taani okupeerimine

Apr 9, 1940

Taani alistus Saksamaale ilma mingisuguse vastupanuta

Belgia ja Hollandi okuperimine

May 10, 1940

Saksamaa kasutas nende alade okupeerimiseks väga palju langevarju üksusi, mistõttu õnnestus tal vallutada alad kiiresti, sest rünnak oli ootamatu

Nõukogude okupatsiooni algus Eestis

Jun 17, 1940

NSV Liit esitas ultimaatumi, mille alusel toodi eestisse täiendav kontingent sõjaväge

Compiegnei vaherahu

Jun 22, 1940

Vaherahu Saksamaaja Prantsusmaa vahel, kus okupeeritakse1/3 Prantsusmaast

Kolmikpakt

Sep 27, 1940

Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel sõlmitud kolmikpakt.

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

Sõda, kus Saksamaa ründas NSV Liitu, kuigi neil oli omavahel sõlmitud mittekalletungimisleping, mis pidi kestma 10 aastat

Jätkusõda

Jun 25, 1941

Sõda NSV Liidu ja Soome vahel, seda sõda peetakse Talvesõja jätkuks. Sõda kestis kuni 1944. a septembrini

Saksa okupatsioon

Jul 5, 1941

Eesti alade okupeerimine saksa sõjaväe poolt. saksa okupatsioon lõppes Eestis 15,12,1944.

Atladi Harta

Aug 14, 1941

Atladi ookeanil, Suurbritannia ja USA vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.

Moskva lahing

Dec 6, 1941

Lahing NSV Liidu ja Saksa vägede vahel, kus lahingu võitis NSV Liidu väed, sest ilmastikuolud oli äärmiselt rasked ning saksa väed pidid tundma suuri inimkaotusi

Pearl Harbor

Dec 7, 1941

Ootamatu Rünnak Jaapani poolt USA mereväebaasi rünnak, kus USA'l tuli silmitsi seista suurte kaotustega.

Midway merelahing

Jun 4, 1942

Lahing Jaapani ja USA vahel Midway saarestiku lähedal. Lahing lõppes 07,06,1942.

Stalingradi lahing

Nov 19, 1942

Lahing, kus võitlesid Saksa väed ja NSV Liidu väüed võitlesid Stalingradi lähedal, lahing kestis peale seda veel mitu kuud.

Lahing Kurski Kaarel

Jul 5, 1943

Lahing idarindel, mis algas sakslaste pealetungiga, kuid lõppes hoopis sakslaste kaitsesse minekuga

Teherani konverents

Nov 28, 1943

Kolm suurrriigi kohtumine, millest võttis osa USA, NSV Liit, Suurbritannia. Seal lepiti kokku edasine sõjapidemine ning kapitulatsioonid.Teherano konverents lõppes 1,12,1943.

Normandia dessant

Jun 6, 1944

Läänerikide sõjajõudude maabumine Normandias, Põhja-Prantsusmaal. Saksa jõud ei suutnud reageerida invasioonile piisavalt kiiresti. Saksa jõud varisesid kokku suve lõpus.

Jalta konverents

Feb 4, 1945

Jalta ehk Krimmi konverents, kust võttis osa USA Suurbritannia ja NSV Liit. Sellel konverentsil jaotati ära jõjajärgne Euroopa ja Aasia. Konverents lõppes 11,02,1945.

Saksamaa kapituleerimine

May 8, 1945

Saksamaa jaotati okupatsioonideks seni kuni loodi demokraatlik Saksamaa. saksamaa saatus määrati ära juba Jalta konverentsil kolme suurriigi poolt.

Potsdami konverents

Jul 16, 1945

Konverents, kust võtsid osa kolm võitjariiki- USA, NSV Liit, Suurbritannia, Saksamaa oli kapituleerunud juba mmu nüüd oli veel jäänud Jaapan, kellelt nõuti tingimusteta kapituleerumist.
Sellel konverentsil saadeti sõjaroimarid kohtu alla. Konverents lõppes 02,08,1945.

Tuumapomm Hiroshimale

Aug 6, 1945

06,08,1945, heitis Usa Jaapani linnale Hiroshimale tuumapommi, kus hukkus umbes 420000 inimest. Linn hävines koheselt. Tuumapomm kandis nime "little boy". Tuumapommi katsetati eelnevalt mehhiko tühermaal.

Tuumapomm Nagasakile

Aug 9, 1945

Kolm päeva hiljem heidetud tuumapomm, mis oli jõult tunduvalt suurem, kui oli pomm, mis heideti Hiroshimale. Pomm ei tekitanud nii suurt kahju, kui oli Hiroshimas, kuna Nagasaki asub mägise reljeefiga alal. Hukkus umbes 300000 inimest. See sündmus lõpetas Teise maailmasõja, sest Jaapanil ei olnud millegagi vastata USA tuumapommile. Jaapan kapituleerus.

Jaapani kapituleerumine

Sep 2, 1945

Jaapan kapituleerus, sest tal ei olnud millegagi vastata USA tuumapommile. Sellise hävitava jõuga relva poldud enne nähtud. NSV Liidu väed tungisid Jaapanisse ja hävitasid Jaapani armee, peale seda olid Jaapani juhid nõus kapituleeruma tingimusteta. See sündmus lõpetas Teise maailmasõja.