-
150,000 BCE
Kiviaeg jaguneb:
1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.-150000 a. tagasi)
b) keskmine paleoliitikum
c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a.e.Kr.).
2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.)
3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). -
30,000 BCE
Willendorfi Veenus
-
Period: 30,000 BCE to 25,000 BCE
Willendorfi Veenus
Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomade ja vormikate naiste kujukesed. -
15,000 BCE
Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist
u vahemikus 15 000-10 000 aastat e.K.r
Kuulsamad leiukohad on Altamira Hispaaniast ja Lascaux' Prantsusmaalt. Altamira koopamaalid avastati 1879. aastal. koopamaalidel esineb kõige sagedamini loomi, käejälgi, inimesi kuid ka kompositsioone. -
15,000 BCE
Lascaux' koopamaalid
15 000-10 000e.Kr avastati 1940. aastal -
5000 BCE
Neoliitikumis e. nooremal kiviajal
5000-2000e.K.r
Keraamika sünd savinõude valmistamine, kaunistati geomeerilise ornamendiga. Samuti hakatakse valmistama ka ehteid(kivist, teokarpidest, hammastest jne) https://www.google.ee/search?q=neoliitilise+vaasi&espv=2&biw=1242&bih=535&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwje_7C2s9_PAhVqLZoKHTOoCNoQ_AUIBigB#tbm=isch&q=neolithic+period+ceramics&imgrc=_ -
Period: 5000 BCE to 2000 BCE
Neoliitikumis ja Pronksiajal
Esimesed arhitektuuri alged nt megaliitehitised(usuline monument)
Menhir (keldi k. pikk kivi) ja algeline haud ehitis (Dolmen e. kiviplaat)
Prantssmaal on km pikkune Menhride allee
https://www.google.ee/search?q=dolmen&espv=2&biw=1242&bih=535&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiNrcqmt9_PAhUxS5oKHQHnA9kQ_AUIBigB -
Period: 4000 BCE to 600 BCE
Mesopotaamia kunst
Sumer, Akad, Babüloonia, Assüüria
Ehituskuntsdi peamiseks saavutuseks olid templid ja kindlustused.
Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid- TSIKURAADID Kõige paremini säiinud tsikuraad asus smerite linnas Uris -
2500 BCE
Kromlehh e. kiviring 2500-1500eKr
Stonehenge ' inglismaal
Hobuserauakujuliselt ehitatud ehitatud ilmselt rituaalipaigaks -
2000 BCE
Marduki tempel(Paabeli torn)
7- astanguga
Babülonis
u 90m kõrge ja 90m lai
Semiramise rippaiad
tänini on säilinud peavärav -
2000 BCE
Tüüpilised mesopotaamia kuntsdileiud
pitsatsilindrid
pitsatkivid(vajutati reljeefe permesse savisse) -
Period: 1300 to
Renessanss-taassünd 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss
Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad.
(https://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss) -
1500
Klassitsim arhitektuuris
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindab klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone. -
1500
Klassitsistlik sisearhitektuur
range ja tagasihoidlik kujundus. sümmeetrilised motiivid(hammaslõige, meander, munavööt) kaunistuste hulka lisandsid vaasid, urnid ja motiivid vana-egiptuse kunstist.
usa esindusstiiliks oli klassitsism. eestis on palju klassitsistlikuid mõisahooneid. -
Period: 1500 to
Klassitsism
16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks -
barokk ja rokokoo sisekujundus
Siseruumid olid kaunistatud haarava peene väänleva ornamendiga(enamasti ebasümmeetrilised)
Kergesisulised maalingud
Seinadel heledad paneelid/peeglid(raamistustel hargnesid õrnad lilled, oksadest ja lehtedest kaunistused
Pastelsed, pärlhallid, kuldsed/hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja kristall-lühtrid -
Period: to
Barokk ja Rokokoo Rokokoos loobuti sammastest,teistest rasketest elementidest Seintel ohtralt kaunistusi Akende, uste läheduses sageli kujukesed Seinad olid heledad Pargikujundus vaba loodust jäljendav, looklevate teede,juhuslikult paigutatud puudega
Barokset arhitektuuri iseloomustab sümmetria, paraadlikkus ning ornamentaalsete ehitisdetailide rikkus
Kasutati antiikseid ehituselemente: poolsambad, sambad, ehisviile, nisse, karniisisid(need kuhjati kokku)
Kasutati ka värvilisi kive
Ovaalsed aknad, paisutustega tornid, keerdsambad
Versailles loss, Püha Peetri kirik
Ruumid olid ovaalsed
Kasutati tumedaid värve
Pargikujundus oli sümmeetriline ja rangejooneline (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kunst_17.htm) -
Romantismi arhitektuur 1700-1800
Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19.saj 2 poolel segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. -
Romantismi skulptuur
Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i - "Sõttamineku laul" e "Marseljees". ANTOINE LOUIS BARYE- looming kujutab peamiselt loomi. -
Klassitsistlik kunst- üllas ilu ja rahulik suurus/ 18.saj 2pool ja 19.saj 1pool
Otseselt võeti eeskuju antiikajast. Klassitsistlikus kunstis taotelti mõistuspära, selgst, vormide kooskõla, stiilipuhtust. kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahadega. piirjooned ja inimest kehad maaliti hoolikalt välja. värve ei rõhutatud. püüti kjujutada kangelasi antiikajast. suur tähtsus portreemaalil. Jacques Louis David ''Horatiuse vanne'' -
Period: to
Théodore Géricault Prantsuse maalikunstnik ja litograaf. Opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujud barokist. Teda paelus vägivalla kujutamine. Hobused olid tema arvates taltsutamatu jõu ja kiiruse ülimaks väljenduseks.
• Kunst jagunes ametlikuks ja sõltumatuks (Napoleoni ajal usuti üksmeeles klassitsismi ideaalidesse, peale teda romantilised
meeleolud)
• Romantiline meelestatus – pettumine ühiskonnas
• Riigi poolt tunnustatud kunsti nimetatakse ametlikuks, tunnustamata sõltumatuks
Ametliku kunsti hierarhia: mütoloogilised, religioossed või allegoorilised kompositsioonid, seejärel ajalooteemalised pildid ja peale seda -
Period: to
Ferdinand Victor Eugène Delacroix
Prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik. Hülgas lineaarse ilu maalilise ilu kasuks. Peamine vahend värvid -
Romantismi maalikunst Rõhuti tunnete ja instinktide tähtsusele.
Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb taas
liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidil. -
Historism
Stiilide vaheldumine ruumide kaupa. Salong-apiir, ballisaal-rokokoo,söögituba-renessanss jne. Maaliline stiil, kaootiline segadus, asjade üleküllus, ohtralt tekstiili, türgi vaibad ja asjad/relvad olid eksponeeritud. Sume värvigamma. Tehnika areng ja hinna langus. Japonism- jaapanist mõjutatud kunst. -
Eelromantism
Eelromantism (prantsuse keeles préromantisme) on mõiste, mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi: uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. -
Period: to
ROMANTISM Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile.
Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest.Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. -
Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul rajatud kunstistiil
Taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid. (pildi maalis: Jean-François Millet) -
Impressionism- tõusev päike(Claude Monet)
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid ja igapäevased teemad. Impressionistid kasutasid ära 19. sajandi keskel kasutusele tulnud ettesegatud värve tuubides, mis meenutavad tänapäeva hambapastatuube. See võimaldas neil paindlikult töötada nii vabas õhus kui ka siseruumides. Varem tegi iga maalikunstnik oma värvid ise. -
Period: to
Romantism kujutavas kunstis
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine
