Geokronoloogiline Skaala | Saarts

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4,0 mld. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Kestus 4 mld kuni 2.5 mld. Esimesed üherakulised organismid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 0,542 mld. Esimesed mitmerakulised organismid

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 mln. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kestus 542 mln kuni 252 mln

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485-443. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik.
Ilmusid esimesed maismaataimed. Soe kliima.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419 mln. Soojades meredes kujunesid käsnade, koralide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist.

Devon

419 BCE

Kestus 419-350 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Kestus 350-300 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 300-250 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestik suurenes paljasseemnetaimede, meredas aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 250-200 mln. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Kestus 252 mln kuni 66 mln

Juura

201 BCE

Kestus 200-145. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145-65 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesisauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu Lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud metelised roomajad jt

Paleogeen

66 BCE

Kestus 65-23 mln. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske ja hakkas järk-järgult jahenema.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Kestus 66 mln kuni tänapäevani.

Neogeen

23 BCE

Kestus 23-2.5 mln. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2.5 mln - tänapäevani. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.